Vana koosseisuga esines Pantokraator viimati 2016. aastal ERM-is. "Me ei ole mitte kunagi juhet välja tõmmanud. Plaati, mis nüüd sügisel välja tuleb, on kogu aeg tehtud ja timmitud. Plaadi tegemise protsess võibki võtta aastaid," ütles Pantokraatori looja, helilooja ja klahvpillimängija Erik Sakkov.

Küll aga on vahepeal muutunud kaasteelised. "Täna on Pantos vana hea Roland Puusepp, kes mängib trumme ja on meiega 1989. aastast. Henno Kelp, kes on meiega 2006. aastast, aga kitarrist on uus, tema nimi on Elmar Liitmaa ja laulja on veel uuem," sõnas Sakkov.

"Kui bändil läheb laulja ära, mingit draamat ei ole, me oleme Lauri Saatpaluga siiamaani sõbrad ja kõik on hästi, siis sisuliselt peaks see ju olema igale bändile surmaotsus. Kuna aga soov teha on nii suur, siis me ei visanud püssi põõsasse, vaid hakkasime otsima ja mõtlema. Meie lugusid ei ole lihtne laulda. Päris tublid ja kuulsad lauljad on käinud ja proovinud, ja paraja pettumuse valmistanud. Teekond meie praeguse lauljani on olnud päris pikk ja käänuline," sõnas Sakkov,

"Panto on Tartu 7. kooli bänd, ja kuidas me omal ajal kooli pealt lauljat otsisime! Nüüd me saimegi koolivenna. Panto oli juba kuueaastane, kui meie lugupeetud solist otsustas sündida. Kui Taavi Peterson sündis."

"Kui Erik mulle sügisel helistas, oli mul kohe tunne, et see on nüüd midagi väga head. Olen kogu oma muusikalise teekonna ajal olnud vanema muusika austaja, Ruja näiteks, nüüd on asi jõudnud oma loogilise lahenduseni," tõdes Peterson.

Bändil ilmus hiljuti kaks uut lugu korraga, "Karjala" ja "Ingeri".

"Me teeme asju Pantoga kogu aeg omamoodi ja kui kõikidel normaalsetel bändidel on singlid, siis meil peab ikka duubel olema," muheles Sakkov. "Need kaks lugu käivad kokku ja see on põhiline põhjendus, miks me need korraga välja andsime. Need on meie oktoobrikuus ilmuva plaadi kaks esimest lugu."

Lugude taust on aga Sakkovi jaoks väga isiklik. "Me näeme täna enda ümber palju sõjapõgenikke. Meie rahvana oleme neid aidanud, nad on meile tänulikud. Mina olen ka sõjapõgenike lapselaps. Minu vanaisa ja -ema põgenesid talvesõja eest Eestisse. Ema sündis juba Eestis, vanaisa Mikko keelas kodus soome keele rääkimise ära, öeldes, et teeskleme, et me oleme eestlased. Siberisse saatmise hirm oli nii suur ja Eesti võttis mu vanavanemaid hästi vastu, haris kõik need lapsed ja neist said väärtuslikud ühiskonnaliikmed," selgitas Sakkov.

Nende paralleelide tõttu, et ka täna on põgenike teema väga aktuaalne, tahtis Sakkov neid lugusid rääkida. "Mingi osa Karjalast on täna õitsev ja ilus, aga Ingerimaast pole mitte midagi järel," tõdes Sakkov, kelle vend on olnud Soomes suursaadik. "Minu ema laulab Ingeri laulukooris ja õppis 50-aastaselt ära soome keele, lihtsalt põhimõtte pärast."

"Nende lauludega oleme kõvasti tööd teinud," lisas Peterson, kelle katseks Panto lauljaks saada oligi seesama laul "Karjala."

"Laulja muutumisega muutub kõik," tõdes Sakkov. "Iga bänd algab ikkagi lauljast. Taavi puhul on hoopis teistmoodi hääleulatus, mida me siiamaani ei osanud lootagi, et seda võiks teha. Taavil on erinevaid karaktereid umbes kaheksa."

Pantokraatori kontsertideni jõutakse Sakkovi sõnul järgmisel suvel. "Oktoobrikuus ilmuval plaadil on oma kontseptsioon, me räägime tõsistest asjadest, see on pandud kokku niimoodi, et algusest lõpuni kuulates tekib inimesel rännaku tunne," tõi Sakkov välja.

Teine album ilmub Sakkovi sõnul arvatavasti järgmise aasta oktoobrikuus. "Selle albumi peale me koondame uued sonetid. Panto on ennegi Shakespeare`i sonette viisistanud, nüüd tuleb neid terve albumitäis."

Pantokraatori uus solist Taavi Peterson: olen jõudnud oma muusikalise minani