"Ma olen lapsest saati teatrit armastanud ja väga palju teatris käinud. See inspireerib, kui sa midagi ägedat näed. Ma pigem valin tantsuetendused, sest liikumine ja füüsiline teater on pööraselt põnev. Näha, kuidas inimese fantaasia on piiramatu ja millised füüsilised võimed tantsijatel on. Põnev on mu jaoks just see, mida ma ise ei oska," ütles laulja ja näitleja Lauri Saatpalu.

Saatpalu tõi välja paarkümmend aastat tegutsenud Belgia etendusteatri Peeping Tom, mida juhib abielupaar. "Hollandlased ütlevad, et selle teatri tulemine lõi ka nende moodsa tantsu skeene õitsema. Ma olen näinud üht nende etendust Hannoveris ja seda pole võimalik seletada, mis laval toimus. Nendes teatrites peavad näitlejad vastu maksimaalselt kaks-kolm aastat, siis lähevad midagi muud tegema, sest see on tohutu füüsiline pingutus. Lähevad kergemale tööle üle, tagasi balletti tegema," nentis Saatpalu.

Mitu aastat tagasi tekkis Saatpalul idee teha Dagö lauludest muusikaline teatrietendus, mis on nüüdseks lavaküpseks saanud pealkirja all "Vahtra hääl ja üllas kuu" ja esietendub augusti alguses Eesti Rahva Muuseumis.

"Sattusin selle ideega Renee Nõmmiku ja Tiina Olleski jutule üsna ruttu. Kuna oli vaja lugu, siis ma selle kirjutasin. Etenduses kõlavad Dagö erinevad lood, mida väga tihti ei esitata, Peeter Rebane kirjutas juurde ka palju uut muusikat," ütles Saatpalu.

Laval on kuus tantsijat, kes lugu jutustavad. "Pluss mina ja ansambel laval. Kasutame 17. sajandi Louis XIV ehk Päikesekuninga võtet, kus heerold tuli lavale ja rääkis ette, mis toimub ja siis kuningas tantsis õukonnaga selle ära. Meie kasutame ka seda nippi," muheles Saatpalu.