Haus Galerii kevadoksjonil sündis uus moodsa kunsti hinnarekord, mille püstitas Tiit Pääsukese rahvarõivaist inspireeritud maal "Rahvariie III (Mustjala ainetel). 1989", mille alghind oli 24 000 eurot ning müüdi 133 000 euroga.

"Mulle sõbrad ütlesid, see number oli mulle küll üllatus. Mina ei tea, kes selle töö ostis, mulle ei öelda seda. Ma olin selle maali unustanud, 1980. aastatel olin võrdlemisi hoos ja maalisin rahvariideid. Omal ajal sai see maal leiva, veini ja laste toiduraha eest müüdud. See võib ka kõlakas olla, aga kuulsin, et keegi ärimees Rootsist oli selle maali toona ostnud, küllap ta ostis selle suhteliselt odavalt. Kui ta maali oksjonile paneb, siis hind määratakse koostöös galeriiga," ütles kunstnik Tiit Pääsuke, kes oli ja on seda meelt, et tema tööde ainuke väärtus on Eestis.

Pääsukese sõnul on ta oma maalide suhtes üsna ükskõikne. "Lapsed on tehtud, maailma saadetud ja elavad oma elu, mina ei saa nende käekäiku enam mõjutada," sõnas Pääsuke.

"Ma olen 60 aastat maalinud ja enda meelest hakkab isu täis saama. Tööd ei tule sihukesed nagu ma tahaksin. Tõesti ma ei tea, kust sellised müüginumbrid tulevad," nentis kunstnik. "Ma maalin vähe ja müün vähe."

Põhisõnum, miks Pääsuke soostus intervjuud andma, oli öelda, et temasse need suured summad üldse ei puutu. Kui kunstnik on autorikaitse ühingu liige, siis saab ta Pääsukese sõnul oksjonisummast mingi väikese protsendi, kolm või viis protsenti, aga kuna tema ei ole, siis peab ta suu puhtaks pühkima.

Pääsuke meenutas, et käis kunagi impressionistide näitusel väljaspool Eestit ja kuna näitus oli seintelt juba maha võetud, nägi ta, kui fantastiliselt ilusad olid piltide tagaküljed.

"Kogu maali tagakülg oli täis kirjutatud maalide elulugu. Kes ostis, kelle käest, millal, mis summa eest, kõik see kronoloogia oli kirjas," tõdes Pääsuke. "Mina ka ei mäleta oma maalide sünnilugu ja nende saatusest ei tea ka midagi. Mõnele maalile olen siiski taha kirjutanud väikese loo pildi valmimisest, sisust või mõttest. Seda ma olen soovitanud ka oma õpilastel teha," sõnas Pääsuke.

Pääsuke on kinkinud oma töid ka sugulastele ja lastele. "Täna toimub ühes teises galeriis oksjon, kus on müügil minu 1980. aastatel maalitud töö "Part". Selle maali kinkisin ma oma naise õele, teda ei ole enam meie hulgas ja tema lapsed ütlesid, et neil on elamise muutus ja raha on vaja, kas nad võivad selle töö oksjonile panna," ütles Pääsuke.

"Mu sõber ütles mulle, et sinu pensionisammas on su maalid, muudkui maali ja pane nurka seina äärde ja siis vaatad, kui vanaks saad. Aga nii ei ole. Mul ei ole ruumi neid maale hoida ja ma ei taha neid kogu aeg näha. Ma viimasel ajal ei esine üldistel näitustel, loodan teha mingi komplekti, aga praegu ei taha ma tulevikust midagi rääkida," tõdes kunstnik.

Pääsuke on enda sõnul üles kasvanud sellises maailmas, et kunst ja raha on täiesti eri asjad, need ei puutu kokku. "Olen saanud niisuguse idealistliku kasvatuse. Tänapäeval kunstnikud omavahel vahetavad töid. Minuealisi kunstnikke ei ole enam väga palju, siis mu õpilased on tulnud mu juurde ettepanekuga, et vahetame pilte, ja vahel ka mina olen teinud selle ettepaneku," ütles Pääsuke. "Ma olen tundnud, et minu energia läheb pildi sisse ja rohkem ma tema vastu huvi ei tunne. Raha on muidugi alati vaja."