Kunstikoguja: mind ajab kunsti ostma sõltuvus
Kunstikoguja Reigo Kuivjõgi rääkis "Ringvaates", et teda ajab kunsti ostma sõltuvus ning kuna ta enda sõnul pole jõukas koguja, planeerib ta iga uue töö soetamist pikalt. Kuivjõgi sõnul on bensiinikanistri esteetika tema jaoks huvipakkuvam kui traditsioonilised ilusad loodusmaastikud.
"See on ühele erakunstikogujale suur au, kui riiklik muuseum soovib kogust näituse teha. Muuseum määrab kuraatori ja kujundaja, kes valivad sinu kogust välja, mida ja kuidas nad tahavad näidata," ütles kunstikoguja ja kunstisõltlane Reigo Kuivjõgi, kelle erakogust pärit töid saab vaadata Mikkeli muuseumi näitusel "Kunstisõltuvus".
Kuivjõgi kogus on 700 tööd, millest ligi 80 on näitusel. "Kuraatoril on oma nägemus, missugust lugu ta tahab sealt kokku panna ja kuigi alguses ma ei saanud päris täpselt aru, kuhu ta oma looga triivib, siis täna mulle tema vaatenurk isegi täitsa meeldib."
Näitusel on erinevad toad pealkirjaga "Pidu", "Pohmell" ja "Peaparandus".
"Need on rohkem tinglikud märksõnad ja ei tähenda, et kui on "Pidu", käib hull pummeldamine ja igal maalil peab mingi alkoholiklaas olema või "Pohmelli" puhul kõik on roheliste nägudega," tõi Kuivjõgi välja. "Kuraator Aleksander Metsamärt on mulle ka üllatuseks leidnud, et minu kogus on kaks domineerivat joont. Üks on hull värviuputus või psühhedeelne segadus, mida ta ise nimetab peoks. Pohmell on konkreetsem, puhtam ja geomeetrilisem kunst."
Kuivjõgi ei ole enda sõnul jõukas koguja ning seepärast jõuab ta iga uue töö soetamist pikalt planeerida. "Bensiinikanistri esteetika on minu jaoks huvipakkuvam kui traditsioonilised ilusad loodusmaastikud. Mind ajab kunsti ostma sõltuvus."
Kuivjõgi sõnul pole kunsti soetada üldse kerge, sest paljusid väga häid töid pole üldse võimalik osta. "Nad on kas riiklikes muuseumides, kunstnik ise ei soovi müüa või on juba keegi teine ostja ette jõudnud," tõdes Kuivjõgi. "Sama vähe, kui meil on kunstikogujaid, on meil ka kunstnikke. Kõigile alatasa häid töid ei jagu."

Toimetaja: Annika Remmel
Allikas: "Ringvaade", intervjueeris Marko Reikop