"Ikka väga rõõmus tunne!" tunnistas laulja Nele-Liis Vaiksoo "Ringvaates". "Kui sa oled kaks aastat töötanud selle nimel, alustanud täiesti nullist ilma igasuguste teadmisteta ning tuleb ikkagi see jah-sõna, siis on hea meel enda ja kogu rühma pärast. Me oleme kõvasti vaeva näinud ja see õnneks kandis vilja."

Vaiksoo rääkis, et Mullaketrajate viimane ettetantsimine toimus 29. märtsil. "Kes on lavastuste väljatoomisega tegelenud, see teab, et kaks viimast nädalat enne esikat on sellised kõige ärevamad ajad. Nii oli ka meil. Meie jaoks oli 29. märtsil esietendus ja märts oli suhteliselt stressirohke – palju proove ja nägime ekstra palju vaeva. Aga kui jah-vastus tuli, siis kõik muu ununeb ja rõõm on nii suur."

Kuigi tantsupeole pääsemise nimel nähti palju vaeva, oli nende jaoks oluline, et ka nalja saaks, rääkis Vaiksoo. "Kui me hakkasime seda kollektiivi looma, siis meie põhiline kreedo oli, et meil peab ikkagi nalja saama. Sellepärast me panimegi selle kokku eelkõige oma sõpradest."

Muusik Silver Laas liitus kaks aastat tegutsenud Mullaketrajatega poole peal. "Mind kutsuski Kalle Sepp gruppi selle jutuga, et tule sinna, meil saab ilgelt palju nalja – me nagunii ei saa tantsupeole, aga ilgelt lõbus on. Ütlesin, et kui nalja saab, siis tulen," naeris ta.

Kõik tantsuhuvilised, kes alguses rühmaga ühinesid, peole aga ei jõua. "See on ikkagi päriselt pühendumine," rõhutas Laas. "Sa võid mingi hetk mõelda, et jõuad kõike teha, aga valik tuleb teha."

"Esimesel hooaja vaatasime puudumistele läbi sõrmede, sest see ei ole lihtsalt võimalik. Kui sul tulevad tantsude joonised, sa pead kellegi järgi joonduma ning kui sul on kogu aeg tühjad kohad, siis see ei ole kellelgi kasulik. Ei oska joonduda need, kes on kohal, ja ei oska joonduda need, kes üldse kohal ei käi. Nii-öelda tugevamad jäid ellu," lisas Vaiksoo.