"Meie tuleme Tallinnasse rahvatantsuproovi Viljandist," ütles rahvatantsuansambel Labavälk tantsija Mari-Riin Paavo.

"Umbes-täpselt 156 kilomeetrit," täpsustas tantsija Sander Aleks Paavo. "Põhiasi on see, et me saame seda teha oma heade sõprade ja tuttavatega."

"Viljandis on ka rahvatantsurühm, aga mitte nii ägedate inimestega," tõdes tantsija Luisa Lõhmus, kes samuti sõidab Tallinnasse proovi Viljandist. "Esiteks ma tunnen neid inimesi läbi ja lõhki, ja kui pakkumine tuli, et võiks tulla tantsima, ei olnud kahtlustki."

Rühm kogunes 2024. aasta augustis ja sellest alates on iga nädal proovid käinud. "Tantsupeole me saime, nii et midagi meil välja ikka tuleb," muheles tantsija Tiina Marandi.

Tantsurühma juhendaja Miika Pihlak ise ei ole tantsimist kuskil akadeemilises koolis õppinud. "Mina olen isehakanud treener. Punt panin ennast kokku ja mind kutsuti neid treenima. Ma olen nendega tõesti väga rahul. Minu ema Anne-Ly Pihlak, kes on tantsupedagoog ja kelle käe all mina olen oma teadmised saanud, on ka ikkagi meil proovides käinud."

Rahvatantsuansambli kokkukutsumise peasüüdlase tantsija Ingrid Noodla sõnul oli tema eesmärk tantsupeole pääsedes kogeda seda ühishingamise tunnet.

Naistel on Emmaste rahvariided ja meestel Viljandist pärit rahvariided. "Rahvariiete otsimine oli üks tore lugu, rühma panime kokku ja hakkasime trenni tegema, kui ühel hetkel tuli pähe, et riideid on ju ka vaja ja juba ettetantsimisel peavad rahvariided seljas olema. Kollektiivselt helistasime läbi kõik inimesed Laulupeo SA-st, kõikidest eesti rahva- ja kultuurimajadest küsisime, tegime Facebooki avaliku postituse ja juhtus ime ning saime sellised riided," meenutas tantsija Maret Mikk.

"Ma ei ole üldse allaandja, aga ma olen ikka päris mitu korda mõelnud proove tehes, et miks ma nõus olin," muheles tantsija Sander Etverk. "Ma käin täiskohaga tööl, ma käin ülikooli päevaõppes ja mul on oma ettevõte, ma ei tea, kuidas ma seda kõike teen, aga ma teen."

Etverk on ka varem ühe korra tantsupeol käinud ning mäletab seda tunnet, kui "Tuljakut" tantsides maa väriseb tantsijate jalge all ja eesti rahvas on hullunud. "See on kõige isamaalisem tunne, mida sa saad üldse tunda. Sa tõstad naise üles, siis rahvas tahab uuesti ja sa tantsid veel. Muidu see "Tuljak" on üliraske tants, aga siis on tunne, et tantsime loojangusse. See on täiesti müstiline," tõdes Etverk.

"Meie rühm sai ülevaatusel käies žüriilt kõrgeimad punktid just emotsioonide eest," sõnas juhendaja Pihlak.