"Enne jooksujalatsi valimist peaks küsima, kes jookseb, miks jookseb ja kaugele jookseb," ütles jooksujalatsi ekspert Tarmo Torim.

Matkajalatsiga sörkima minna pole mõistlik sellepärast, et see pole optimaalne. "Mõistlik on aga see, kui sa valid minna matkajalatsiga jooksma, selle asemel, et üldse mitte jooksma minna," tõi Torim välja. "Ma pooldan seda lähenemist."

Edasi on küsimus, et kui sul ei ole võimalust igale tegevusele vastavat jalanõud endale osta, siis on Torimi sõnul vajalik tegeleda kompromissidega. "Algaja peaks kindlaks tegema, et tossus on piisavalt pehmendust. Et kõva asfaldi peal ennast ära ei lõhuks."

Torim soovitas poes jalatsit valides kindlasti seda kohapeal ka proovida. "Ja mitte istudes, vaid poes ringi liikudes. Esimene mõte on see, et ma lähen poodi ja olen piisavalt julge, et jalatsit poes liikudes proovida," õpetas Torim.

"Vahel tulebki teha täitsa tunde järgi," ütles Torim, kuidas aru saada, et vanad jooksujalatsid on oma aja ära elanud.

Oluline on ka teada, millise katte peal sa enamasti jooksed. "Männimetsa alla võidki jooksma minna üliminimalistlike jooksutossudega, sellepärast, et loodus teeb kogu vajaliku pehmendustöö ära, võib olla täielikult, aga võib olla poolikult. Aga asfalt on ebaloomulik keskkond, kus on vaja jala ja asfaldi vahele mingit pehmet filtrit."

"Kui sa oled näiteks 85 kilo kaaluv mees ja jooksed ühe kilomeetri, tehes keskeltläbi tuhat sammu kilomeetri kohta, siis 85 korda tuhat sammu on 85 000 kilo ehk 85 tonni käib su labajala pealt läbi raskusjõu mõttes. See ei ole nii väike number, et minna riskima lihtsa tööriistaga. Kui ühe kilomeetri asemel kavatsed kümme joosta, siis tuleb üks null sinna veel juurde. Siis hakkab ehk mõte liikuma, et kas peaks olema see kõige lihtsam ja odavam tööriist ehk jalats," selgitas Torim. "Tööriist võiks vastata tööle."