Mis on sinu viimase aja lemmiklugu või -album?

Kuigi Raquel Rodriguezel on ka värskemaid albumeid, siis viimasel ajal on olnud minu suureks lemmikuks ja inspiratsiooniks olnud tema 2021. aasta kogumik "Sweet Side". Mul on viimasel ajal muusika kuulamisega kuidagi raske suhe ja artistid jõuavad minuni läbi algoritmide ja soovituste. Jumal tänatud, et Raquel Rodriguez ja "Sweet Side" kuidagi tee minuni leidis. Ma tohutult naudin sealset naturaalset pillide kõla ja modernset produktsioonikeelt. See on väga mõnusalt funky, soul'ikas ja disko album.

Mis eesootava finaali juures kõige hirmutavam tundub või mille üle kõige rohkem muretsed?

Võib-olla kõlab see kuidagi liigse enesekindlusena, aga hirme mul ei ole. Mis mul ikka karta on? Närvid on aga muidugi pingul – see on loomulik, et kui ma tegelen enda jaoks väga olulise asjaga, siis tahan, et see tuleks maksimaalselt hästi välja ja jõuaks inimestele kohale. Plaanis on närvitsemine reede õhtuga ära lõpetada ja laupäeva lihtsalt nautida. Finaal peab olema 100 protsenti fun, siis tuleb ka show kõige paremini välja.

Milline on sinu läbi aegade lemmik Eesti Laulu (või kunagise Eurolaulu) võistluslugu?

Kuigi ma olin nelja-aastane ja alles mähkmetest vabanenud, siis on minu absoluutne lemmik Ruffuse "Eighties Coming Back". Mul on mälupildid ajast, kui tantsisin väikse lapsena sellele laulule teleka ees kaasa.

Siis läks umbes kümme aastat mööda ja teismeeas avastasin selle enda jaoks uuesti. Mäletan seda emotsiooni, kui mõtlesin, et vau, kuidas nii hea lugu oli minu jaoks pikalt radari all olnud. Selles loos on nii palju nooruslikku uljust ja energiat, et see võtab mind endaga kaasa. Ja loomulikult on Vaiko Eplik üks minu suuri lemmikuid. Kui olin superstaarisaates, siis sain täita oma pikaaegse unistuse ja seda laulu Eesti rahva ees laulda.

Kelle enda konkurentidest Eurovisioonile saadaksid?

Eeskätt tahaksin ma Eurovisioonile saata muidugi iseennast, aga kahjuks pean siin valima mõne konkurendi. Stuudios salvestatud laul ja lava-show on kaks väga erinevat asja. Eurovisioonile tahaksin ma saata artisti, kelle etteaste toimib suurel laval kõige paremini ja see selgub alles laupäeval. Laule kuulates on minu lemmik olnud An-Marleni "Külm" ja loodan väga, et see lugu töötab hästi ka laivis.

Milline on sinu esimene Eurovisiooniga seotud mälestus?

Ruffuse saatel teleka ees kaasa rokkides olin ma neljane ja sel ajal oli meil kombeks igal aastal käia Eurovisiooni peresõprade juures vaatamas. Seal oli lastel ja täiskasvanutel eraldi Eurovisioonid: teisel korrusel vaatasid lapsed saadet Marko Reikopi kommentaaridega, all vaatasid aga täiskasvanud Mart Juure ja Andrus Kivirähki jutu saatel.

Toona ei saanud ma üldse aru, et mis on sellise asja point. Samas mäletan seda tunnet, et kunagi tahaksin selle võlust aru saada. Nüüd ongi see aeg käes ja tahaksin ühel aastal taas vaadata Eurovisiooni nii, et etteasteid kommenteeriks just Juur ja Kivirähk.

Ise hakkasin ma Eurovisioonile pääsemisest unistama neljandas klassis, kui ma osalesin esimesel laulukonkursil ja valisin endale esitamiseks Alexander Rybaki loo "Fairytale". Millegi pärast maskeerisin ma end isegi meheks.

Kas oled juba ette kujutanud Eurovisioonile pääsemist? Mis tundeid see tekitab ja kuidas vaimusilmas välja näeb?

Kuna ma pääsesin Eesti Laulule musta hobusena alles jaanuari alguses, siis on minu käed ja jalad olnud tööd täis, et vahe teiste finalistidega tagasi teha. Loomulikult on minu eesmärk Eesti Laul võita ja Eurovisioonile pääseda, aga tõsisemalt pole ma selle unistusega veel tegelenud. Hetkel on minu unistus Eesti Laulul Tommy Cash ja teised alistada ning siis võtan ette järgmise sammu. Selge see, et kui ma peangi Baselisse sõitma, siis tuleb päevapealt elus kannapööre teha.

Viimase finalistina on sul küll teistest vähem aega finaaliks valmistumiseks, aga kas tunned, et see võis anda ka mingit sorti eelise? Või hoopis lõi veel mingeid takistusi?

See on kahe otsaga asi. Ma arvan, et tegelikult on viimane finalist hea olla. Sain oma kampaaniaga hea hoo sisse ja nii on inimesed minuga loodetavasti tuttavaks saanud. Seal on kindlasti teatavad boonused.

Kui aga vaadata platvormidel kuulamisnumbreid, siis on näha, et minu laul pole veel nii paljudeni jõudnud kui teiste oma. Pigem on musta hobuse staatus siiski positiivne.

Mis su suured eesmärgid või unistused veel on Marta Lottana, lisaks Eurovisioonil esinemisele? Mis peaks juhtuma, et sa tunneksid kunagi oma soolokarjäärile tagasi vaadates, et kõik sai tehtud?

Minu suurim unistus on olla artist ja teha enda muusikat. Minu jaoks oleks õnn see, kui saan teha muusikat nii, et see oleks minu põhiline sissetulek. Üht edukat artisti defineerib tema fännibaas ja kuulajad. Minu eesmärk on see lojaalsete fännide hulk kasvatada võimalikult suureks ja ühel päeval laulda nende ees Euroopa kõige suuremal laval ehk Eurovisioonil. Loodetavasti juhtub see juba selle aasta mais Baselis!