Mis on teie viimase aja lemmiklugu või -album?

Elisabeth Tiffany: Praegu on kuu aega olnud repeat'i peal Charli xcx ja Tinashe'i lugu "B2b". Viimase aasta kõige lemmikum lugu on vist FKA Twigs ja Pa Salieu "Honda". Ma olen lihtsalt liiga kaua emo-faasis kurba indie-muusikat kuulanud ja nüüd tahaks lihtsalt tantsida.

Paula Pajusaar: Suvest praeguseni on kindlalt kuulatuim album Bring Me the Horizoni "Post Human: Nex Gen". Mõni nädal kuulangi ainult seda. See on väga energiline ja aus muusika. Kui on esinemiseks energia vaja üles leida, siis seda kuulates tulevad alati kuskilt varud välja.

Mis teile eesootava finaali juures kõige hirmutavam tundub või mille üle kõige rohkem muretsete?

ET: Ei, mitte see küsimus! Ma võtsin vastu otsuse, et teen kõik oma muretsemised, põdemised ja närveerimised jaanuaris ära ja alates 1. veebruarist kuni finaalsaate lõpuni olen rahulik ja zen. Eelmine kord oli Eesti Laulul lihtsalt nii eufooriline. Tahaks lihtsalt ühe väga hea etteaste teha, ise sellega kõige rohkem rahule jääda ja nautida täiel rinnal Eesti Laulul osalemist.

Milline on teie läbi aegade lemmik Eesti Laulu (või kunagise Eurolaulu) võistluslugu?

ET: Tenfold Rabbiti lood "Oblivion" (2012) ja "Balance of Water and Stone" (2013). Need meeldisid mulle siis, kui ma 12-aastane olin ja Eesti Laulu maailmaga süvitsi läksin. Ja kui ma neid lugusid praegu uuesti kuulen, siis selline kodusoojus tuleb sisse tagasi ning minust saab jälle väike Tiff, kes teleka ees istus ja muusikukarjäärist unistas.

Kelle enda konkurentidest Eurovisioonile saadaksite?

Taavi-Hans Kõlar: Tuleme selle küsimuse juurde tagasi siis, kui oleme kõigi live-etteasted ka ära näinud. Aga mul on väga uhke tunne olla võistlustules nii ägedate ja tähelepanuväärsete artistidega. 

Milline on teie esimene Eurovisiooniga seotud mälestus?

ET: Ma olen põhimõtteliselt terve elu koos oma perega vaadanud Eurovisiooni ja Eesti Laulu. Esimene mälestus on vist ajast, kui olin kuue-aastane ja ema küsis teleka ees minu käest, et kelle poolt ma hääletaksin. Ma isegi ei teadnud, mida sõna "hääletama" tähendas, aga oletasin, et midagi oma häälega seoses ja siis ma lihtsalt panin silmad kinni, ümisesin oma peas ja mõtlesin samal ajal intensiivselt Gerli Padarile. 

Kas olete juba ette kujutanud Eurovisioonile pääsemist? Mis tundeid see tekitab ja kuidas vaimusilmas välja näeb?

ET: Väga vähe kusjuures. Pigem võtan ühe asja korraga ja tahaks juba Eesti Laulul teha selline etteaste, mille üle saab ise uhkust tunda. 

THK: Hoiame fookuse asjadel, mida saame kontrollida. Parim, mis teha saame, on nii hea show, kui vähegi suudame. Tahame oma tööeetika ja ettevalmistusega olla võidu väärilised ja paneme kõik mängu, aga lõpuks otsustab võitja publik ja võistleme väga heade artistidega.

Teie laulul on päris pessimistlik pealkiri. Millele see teie jaoks eelkõige viitab, milles see "Armageddon" seisneb, mida ootate, kardate või ära hoida püüate?

ET: "Armageddon" on viimne lahing hea ja kurja vahel. See on elumuutev sündmus ja ei tähenda ilmtingimata halba. See saab olla näiteks olla üks suur muutus sinu elus. Muutuste periood pole kunagi inimeste jaoks lihtne, aga sellele järgneb lõpuks helgem aeg, kus ollakse tugevam ja targem ja veelgi parem versioon iseendast.

THK: Ennekõike on "Armageddon" loo jutustamine ilma taotluseta midagi ära hoida või moraliseeriv olla. Loodetavasti pakub laul inimestele lohutust ja jõudu, kes parasjagu suurte muutuste keskel. 

PP: "Armageddon" on metafoor kirjeldamaks sinu vana maailma lagunemist. Kõlab ehk jubedalt, aga samas pärast seda saab tulla uus maailm.

Teie võistlusloole valminud muusikavideos käsitlete inimese suhet sotsiaalmeediaga. Miks te sellele teemale otsustasite oma video pühenduda?

ET: Üldiselt on videos tegu sisemaailmas toimuva lahinguga. Nutimaailma vinge arengu ja covidiga tekkis maailmas ka üksilduspandeemia. Seinte vahel, ekraani taga teiste elude pealt vaatamine, enese võrdlemine teistega ning elementaarsete suhtlusoskuste kadumine reaalses elus. Ma olen selles olukorars olnud, siiamaani vahel olen, ja mul tekib ikka veel mingi ärevus sisse, kui ma pean initsiatiivi võtma inimestega suhtlemisel.

Ühesõnaga, paljud tundsid selles olukorras ennast ära ning tundus midagi, millest videos jutustada natuke. Aga laval astume lahingusse juba välise maailmaga.

PP: Suhe sotsiaalmeediaga on videos tegelikult pigem selline kõrvalteema, mida soovisime ilusti ja kunstiliselt edasi anda. Läbiv motiiv on just see sisemine võitlus, miski, mida tuleb teha, et edasi liikuda.