An-Marlen: usun kõikidesse Pipi põhitõdedesse
Tänavu esimest korda Eesti Laulu finaali jõudnud laulja ja muusik An-Marlen on 14 aastat kehastunud Rahvusooper Estonias Pipiks. "Hommik Anuga" stuudios ütles ta, et Pipit on temas rohkem, kui ta välja näitab, ja nii peale nii paljusid koosveedetud aastaid on keeruline öelda, et ta ei oleks juba pooleldi Pipi.
Alles 26-aastasel lauljal on seljataga juba võrdlemisi pikk lavakarjäär. Juba 7-aastasena võis teda näha punaste punupatsidega Pipi laule laulmas. "See on isegi enda jaoks olnud väga pikk teekond. Mul on hea meel peale kõiki neid aastaid olla selles kohas, kus ma praegu olen," tõdes An-Marlen.
"Ma aastaid otsisin seda kohta siin elus, kuhu peaksin täiskasvanuna jõudma. Olen vist sinna kohale jõudnud ja tunnen, et teen asja, mis mulle endale päriselt meeldib," rääkis muusik, kelle vanaisa on Arne Mikk, ema Angelika Mikk, isa Rein Mikk ja onu Mart Mikk.
Rahvusooperis Estonia veetis An-Marlen terve oma lapsepõlva ja veedab seal siiani aega, sest veebruari alguses astub taas Pipi rollis üles. "Ma olen selline, et panen enda elus mingid asjad paika. Üheksa aastat käisin ma Reaalkoolis, siis olin täiesti kindel, et lähen VHK teatriklassi ja sealt edasi ootab mind lavakas. Aga siis ma ei saanud VHK-sse sisse ja pikalt kaalusin, mida oma elus üldse edasi tegema peaksin. Teatriklass õpetas mulle seda, et võib-olla ma ei peaks üldse näitlejaks õppima," rääkis laulja, kes otsustas siis minna õppima graafilist disaini.
"Otsustasin, et jätan kõik selle, mida mu pere on minult alati oodanud, seljataha. Aga siis ma ei saanud sinna ka sisse. Siis otsustasin, et lähen Otsa-kooli ja vaatan, mis elu mulle pakub. Niimoodi salakavalalt on see muusika mu ellu tagasi tulnud ja täna ma olen siin," tõdes ta.
Eraldi lavastuses on An-Marlen Pipi rolli täitnud 14 aastat. Temas endas on Pipit rohkem kui ta välja näitab. "Ma arvan, et oma pere ja sõprade keskis olen ma suhteliselt rõõmsameelne ja usun nendesse kõikidesse põhitõdedesse, millesse Pipi usub. Ma olen nii pikalt selle rolliga koos kasvanud, et oleks keeruline öelda, et ma juba ei ole pooleldi Pipi," muigas An-Marlen.
Tänavu on An-Marlen looga "Külm" esimest korda ka Eesti Laulu finaalis. "See kõlab nagu armastuslugu, ma olen oma elus väga palju armastusest kirjutanud, aga see lugu tegelikult räägib minu sisemisest teekonnast. Võiks isegi öelda, et see on pühendus mu emale. Olen oma emaga terve elu hästi lähedane olnud ja see "Külm" räägibki sellest ajast elus, mil sa üks hetk kasvad suuremaks. Mul on kaks väikest venda ka ja ma ei ela enam juba päris mitu aastat enda vanematega. Siis tihtipeale kasvad vanematest lahku ja mitte halvaga, aga lihtsalt elu õpetab sind iseseisvaks saama," nentis laulja.
"Selles loos on sõnad "võtan ennast lahti, seisan paljalt keset lund". See on n-ö metafoor sünnile, sellele, et me oleme alasti ja see, et me tunneme seda külma, kui oma vanemate pesast välja läheme. Vanemad on mind alati osanud soojas hoida. Samas ma hindan seda väga, et ma saan iseseisvuda ja suureks kasvada, aga see lugu on selline kurblik mälestus, et see ei ole alati kerge," selgitas An-Marlen.
Viimasel ajal pole An-Marlen tahtnud oma vanematele enda lugusid lasta, peljates kriitikat, mida ta parajasti kuulda ei taha, aga "Külm" sai kohe positiivse vastukaja osaliseks. "Iga kord, kui ma autosse istusin, siis see lugu käis. See on vist kõige suurem kompliment nende poolt," tõdes laulja.
Toimetaja: Neit-Eerik Nestor
Allikas: "Hommik Anuga"