Frederik Küüts: viimased aastad on mind inimesena rahulikumaks kujundanud
Muusik Frederik Küüts nentis, et kuigi ta mõtles veel mõned aastad tagasi, et ta on oma loominguga lootusetult hiljaks jäänud, on viimased aastad teda rahulikumaks kujundanud. Tehes seda tööd, mida ma praegu teha saan, olen ikkagi õnnega koos," märkis ta.
Möödunud laupäeval lõppes Viljandis 17. korda toimunud kitarrifestival. Traditsiooniliselt jagatakse festivalil välja ka Tiit Pauluse nimelise noore kitarrimängija preemia, mille pälvis tänavu Frederik Küüts. Varem on sama preemia pälvinud näiteks Erki Pärnoja, Merje Kägu, Paul Neitsov, Karl-Madis Pennar, Jaagup Jürgel, Anna Regina Kalk ja Marcus Tuul.
Klassikaraadio saatele "Delta" antud intervjuus sõnas Küüts, et peab saadud preemiat väga suureks tunnustuseks. "Kuna ma tean väga hästi, kes on eelnevatel aastatel selle saanud, siis mina ennast sinna võib-olla selle liiga meeste ja naiste hulka virtuoossuse poolest ei paigutaks," tõdes ta ning märkis, et lisaks kitarrimängule tegeleb ta näiteks laulude kirjutamise ja produtseerimisega. "See on tõesti hästi suur tunnustus, aga kui žürii nii otsustas, siis ma olen hästi meelitatud sellest."
Muusikat hakkas Küüts salvestama teismeea alguses. Oma esimese lühialbumi avaldas ta 17-aastaselt. "Ma mäletan, et paar aastat tagasi mõtlesin selle peale, et ma olen kuidagi lootusetult hiljaks jäänud, sest ma tõesti alustasin hästi vara ja kui oleks seda indu ja fookust olnud, siis oleks võinud selle ajaga veel rohkem väga ägedaid asju ära teha. Ja siis ma kogu aeg needsin end, et ma ei võtnud end kokku või mul ei olnud seda julgust," rääkis ta. "Aga viimased aastad on mind inimesena natukene rahulikumaks kujundanud. Ma näen, et 25-aastaselt tehes seda tööd, mida ma praegu teha saan, olen ikkagi õnnega koos ja ma saan aru, et see ei ole ainult joppamine, vaid selle alla on omajagu tööd pandud."
Tänasel päeval köidab Küütsi enim muusika kirjutamine. "Loomine on nii suur ja ilus asi. Seda on alati tore ka esitada, kitarrimängul ning laulmisel on ka mu südames suur koht, aga laulukirjutamine on kord juba selline, et mingid asjad sobivad mingitesse kontekstidesse. Ja siis kui ma kirjutasin mingid lood, millega mul oli tunne, et keegi teine ei saaks laulda, aga ma ei tahtnud, et need niisama sahtlisse jääks, et ma teen need ise ära," selgitas ta.
Toimetaja: Karmen Rebane
Allikas: "Delta", intervjueeris Ivo Heinloo