Kohtume Elisa Kenderiga Purgatsi järve ääres Nelijärve puhkekeskuse kõrval. Meil pole kavas niisama suplus, vaid see on järjekorras 149. järv, kuhu ta end oma rekordi püstitamise teekonnal kastab.

Augusti viimaste päevade järvevesi on juba üsna karastav - umbes 16 kraadi. Kenderi eriline suhe järvedega sai alguse juba lapsena.

"Ma kasvasin ülesse Lõuna-Eestis, minu maakodu on Põlvamaal Kanepi lähedal ja võib-olla need  järved olidki niisugune koht, kuhu minekut me alati ootasime peale heinatööd või rohimist. Preemiaks meid ikka viidi järvede äärde ja hiljem teismelisena olid ju järvede ääres tihti mingid külapeod. Suguvõsa kokkutulekud olid järvede ääres," meenutas Kender.

Seetõttu pole üllatav, et sellest kujunes täiskasvanuna omalaadne missioon. Eelmise aasta suve hakul teatas ta sotsiaalmeedias, et kavatseb ujuda suve jooksul 101 järves.

"Ma töötan õppejõuna ja mul on pikk puhkus. Kuidagi tuligi mõte, et seaks sellise toreda SMART-eesmärgi, mõõdetava eesmärgi, et ma ujun sada üks järve. Miks ma tegin selle avalikuks oligi see, et jube lihtne on eesmärgist loobuda. Ja ma olen üsna kindel, et kui ma poleks seda kõigile kuulutanud, siis mul olekski see jäänud pooleli. Kunagi pidasin lasteblogi, kunagi pidasin Tinderi blogi oma sõbrannadele," rääkis Kender.

Tänaseks on temast saanud omamoodi suunamudija, kes dokumenteerib oma suplusi, kasutades kunstnikunime Undiin, mis on teda saatnud kogu elu.

"Undiin on tegelikult Järvenäkk, järvehaldjas. Mina kuulsin seda sõna, kui ma olin umbes kuusteist ja see jäi kummitama. Siis oli Vanemuise teatris selline etendus. Kogu see lugu hästi-hästi kõnetas mind ja jäi kuidagi kummitama," märkis ta.

Kui esimesel aastal oli järvenäkil umbes 400 huvilist, siis plahvatus tuli aga tänavu suvel, kui Undiini konto jälgijate arv paisus kümnekordseks. Kõige karmim publik on tal teismeliste laste näol kodus.

"Ma olen küsinud nende käest, et kas nad on oma sõpradele on sellest rääkinud, siis nad ütlevad, et ei, see on ikka cringe."

Esimese suve järel, kui ta oli kandnud kõik järved metoodiliselt oma blogisse, otsustas muuhulgas varem andmeanalüütikuna töötanud Kender, et tema järgmine eesmärk on läbi ujuda kõik Eestimaa järved.  Mis tekitab kohe küsimuse: mitu järve Eestis üleüldse on? Selgub, et sellele vastamine on paras peavalu.  

"See ongi väga raske küsimus. Kui me võtame riiklikku registri, siis meil on seal paar tuhat veekogu. Paljudel ei ole ka nimetusi tegelikult: rabalaukad, seal on sisse muidugi sattunud ka tehisveekogusid, mis ei ole klassikalises mõttes järved. Erinevad suuremad karjäärid on seal sees, sinna on ka tiike sattunud, on ka paisjärved sees," selgitas järveuurija Roland Laarmaa.

Teadlased opereerivad numbriga paar tuhat järve, aga kümnekonna aasta eest luges üks Maaülikooli teadlane kõik veesilmasid ühekaupa aerokaardil üle ja sai kokku 90 000 tiiki, järve, laugast ja muud seisuveekogu. 

Mõistagi Undiin neid kõiki läbi ujuda ei plaani, sest paljud asuvad eramaal või on muud moodi raskesti ligipääsetavad.

Sotsiaalmeedias leidub nurisejaid, kes heidavad ette, et Undiin reedab massidele häid privaatseid ujumiskohti. Teisalt ka teadlased panevad südamele, et õrnade looduskoosluste hoidmiseks tuleks ujuda eeskätt selleks mõeldud ja märgistatud ujumiskohtades. Seda enam, et inimtekkeline reostus niikuinii koormab paljusid Eesti veekogusid.

"Kõige tundlikumad ongi pehme veega veekogud, kus tegelikult inimestele väga supelda meeldib. Näiteks Viitna-pikkjärv on pehme veega veekogu ja on selles mõttes hästi tundlik ökosüsteem. Pehmeveelise veekogu tunneb ära selle järgi, et peale ujumist on tunne, nagu sa oleksid sile ja puhas," selgitas Laarmaa.

"See oli ka minu jaoks uus teema. Üks väga kena järv, kus ma ka eelmisel aastal ujusin, oli Nohipalu-Valgjärv. Tegelikult kunagi oli see Eesti kõige läbipaistvama veega järv, aga tänu sellele, et see on muutunud populaarseks puhkekohaks, sinna on toodud juurde liiva, siis juba pelgalt see, et tuuakse juurde liiv kuskilt teisest kohast, võib järve tasakaalu häirida. See järv tegelikult enam ei ole sugugi nii läbipaistev," tõdes Kender.

Just sellest lähtudes ongi Undiin järgmiseks verstapostiks seadnud ujuda läbi kõik keskkonnaportaali kantud 500 ujumiskohta Eesti järvedes ning ka arvustada neid nagu omamoodi järvegurmaan. 

Lisaks ujumiskohale endale on ta tähele pannud ka vanarahva naljasoont ujumiskohtade nimetamisel – näiteks Annimatsi kärnjärv, Vorstioru järv, Vatku kõverjärv või Rauli-nimeline järv Sangastel. 

Esimesel suvel ujus ta 101 järves, tänavu lisandus veel poolsada. Kas alateadlikult või sihilikult valib Kender Pealtnägijaga kohtumiseks Purgatsi järve Aegviidu lähistel. Ta on siin varem käinud, aga mitte ujunud.

"Ma lahutasin viis aastat tagasi. See oli järv, mille ääres me tollase abikaasaga lastele sellest raskest otsusest rääkisime. Siin järve ääres on kogu mu pere nutnud," märkis Kender.

Purgatsi on 149. järv Undiini nimekirjas. Järvedes ujumine on Kenderile omamoodi teraapia, mis tema lootuste kohaselt nakatab ka teisi. Numbrid aitavad tal lihtsalt fookust sättida. "55. eluaastaks võiks ju see 500 ette tulla. Nii kaua kui tervist on, võiks ju ujuda," tõdes ta.