Aet Süvari: naiste jalgpall liigub võrdsuse poole
Spordiajakirjanik Aet Süvari sõnas, et kuigi naiste ja meeste jalgpall ei ole veel võrdsust saavutanud, näevad naised selle nimel kõvasti vaeva.
Möödunud pühapäeval sai läbi kuu aega kestnud jalgpalli EM. ERR-i spordiajakirjanik, ETV jalgpallistuudiot juhtinud Aet Süvari nentis Vikerraadios Kristjan Hirmole antud intervjuus, et kuigi ta on jõudnud füüsiliselt intensiivsest kuust välja puhata, võtab emotsionaalne ümberlülitus siiski natukene kauem aega. "Praegu on selline tühimik hinges," tõdes ta.
Suurturniiriks valmistumine algab spordiajakirjanikul mitu kuud enne turniiri algust. "Tavaliselt hakkan kuskil kaks kuud enne turniiri algust endale vaikselt koostama faile, kuhu kanna kõiksugust informatsiooni nende koondiste kohta, kes mängivad," avaldas ta ning lisas, et sporditoimetuses algavad arutelud isegi aasta aega varem. "Tõsi küll, sel aastal käis asi teistmoodi, sest me saime turniiri kaasnäitamise õiguse, mida me TV3-ega jagasime, üsna vähe aega enne turniiri algust. Ega meil väga palju aega planeerimiseks ei olnud."
Süvari hinnangul kukkus ERR-i ja TV3-e koostöö väga hästi välja. "Oligi hea, et me tegime natukene teistmoodi. Oli sarnast osa, aga kummalgi kanalil oli päris palju oma käekirja. Kujunesid välja oma näod ja elemendid, mis stuudiotest läbi käisid. Minule meeldis see koostöö väga," kiitis ta.
Elupõlise Hispaania fännina jäi Süvari EM-i tulemusega väga rahule. "Minule väga meeldis!" rõõmustas ta. "Vahel on niimoodi, et sinu meeskond küll võidab, aga saad kuskil südamepõhjas aru, et ega see päris teenitud ei olnud – kuskil oli midagi, mis läks õnnega pooleks –, aga seekord ei olnud kahtlust. Hispaania oli läbivalt turniiri lõikes esimest mängust kuni lõpuni välja lihtsalt väga hea. Lihtsalt parim meeskond," analüüsis ta.
Finaalmängu õhtul panustasid aga ETV jalgpallistuudio eksperdid hoopis Inglismaa võidule. Süvari meelest on inglastele pöidla hoidmine loomulik, sest eestlased on valdavalt just Inglismaa jalgpalliga üles kasvanud. Samuti on Inglismaa kõrgliigas mitmed eesti mehed mänginud.
"Peale kõige muu see romantiline lugu, kuidas nad on nii kaua oodanud seda jalgpalli kojutulekut. See oleks ju tegelikult omamoodi muinasjutt olnud," märkis Süvari.
Fännitsoonis valitseb eriline õhkkond
Aasta-aastalt on ka Eestis üha enam populaarsust kogunud turniiri suured ühisvaatamised. Süvari usub, et ühisvaatamistele andis korraliku tõuke tehnika areng.
"Teler on alati õue tassitud. Nii kaua, kui seda telerit on olnud, on keegi ikka selle pikendusjuhtmega õue toonud ja võib-olla kuus inimest koguneb selle ümber vaatama. Aga just see, et sul on see suur ekraan, pilt on ilus ja kvaliteetne ning heli on ka hea, see on laiemalt viimaste aastate nähtus olnud," tõi ta välja ning märkis, et fännide kokkutulemine on tore komme.
"Fännitsoonid on alati jube erilised kohad, hästi kihvti atmosfääriga. Kui kellelegi on võimalus, kes ka ise võib-olla üldse jalgpalli vaatama ei lähe, aga sattuda mõnda linna, kui seal suured matšid käivad, siis seal on hästi eriline õhkkond," kirjeldas ta.
Naiste jalgpall liigub võrdsuse poole
Jalgpalli lahutamatuks osaks on ka raha. Süvari selgitas, et iga Euroopa meistrivõistlustele jõudnud koondis saab UEFA-lt (Euroopa Jalgpalli Liit) 9,5 miljonit eurot.
"Ja kui sa jõuad finaali ja tuled võitjaks, siis potentsiaalselt see rahasumma on ligi 30 miljonit eurot. See raha antakse alaliidule, mitte ei maksta mängijatele otse peo peale. Kuidas alaliit seda jagab – kui palju läheb mängijatele boonuseks, kui palju kuskile mujale – ma ei oska öelda, see ilmselt sõltub igast alaliidust eraldi."
Naiste jalgpallis on aga asjad teistmoodi – seal makstakse mängijatele otse ka. Kuigi naiste ja meeste jalgpall ei ole veel võrdsust saavutanud, näevad Süvari hinnangud naised selle nimel kõvasti vaeva.
"Mitte sellepärast, et nad ei mängiks samal tasemel, lihtsalt aeg ei ole veel sinnamaani jõudnud. Aga naised teevad väga jõudsalt neid edusamme ja liiguvad pidevalt edasi. Olukord liigub võrdsuse poole, kuigi sinna see veel jõudnud ei ole. Ma näen, et neid pingutusi tehakse," lausus ta.
Spordipesu
Jõukaid araabia riike on juba aastaid seostatud spordipesuga (riik kasutab sporti sealsete inimõiguste probleemide varjamiseks) ning üha tõsisemalt on ette võetud jalgpalliskeene. Süvari nentis, et kahtlemata mõjutab spordipesu jalgpalli käekäiku.
"See ongi selline kahe otsaga asi: ühelt poolt me kõik tahame kvaliteetset superjalgpalli vaadata, aga teiselt poolt me ei taha, et kõik liiguksid mingisugustesse väga kindlatesse ringkondadesse. Üleüldsegi, sageli on nende naftariikide spordipesuga ka see, et kuidas on seal olukord inimõigustega, naiste jalgpalli ja kõige muuga, mille eest FIFA ja UEFA justkui seisma peaks," selgitas ta.
Süvari usub, et lisaks alaliitudele ja nende juhtidele saavad spordipesule pidurit tõmmata nii meedia kui ka vaatajad. "Rahvas hääletab piletiostuga, sellega, keda ja kuidas ta vaatab. Rahval on ka väga suur võim. Me peame ise ka selle kõige eest seisma, et raha võim ei oleks peamine," usub ta.
Üks enim kõneainet pakkunud mängijad tänavusel EM-il oli möödunud nädalal 17-aastaseks saanud hispaanlane Lamine Yamal. "Juba enne finaali oli üks jalgpalliklubi – ka üks selliseid araabia šeikide klubisid – Paris Saint-Germain tema eest 250 miljoni eurose pakkumise teinud. See on müstiline summa. Sellist summat ei ole jalgpallis mitte kunagi välja käidud. Ehk ülimalt suurt raha pakutakse juba sellise mängija eest, kes on alles nii oma karjääri alguses," tõi Süvari välja.
Järgmine jalgpalli MM toimub 2026. aastal Ameerika Ühendriikides, Kanadas ja Mehhikos. "Eks ühel riigil on aina raskem üksinda seda korralda, sest sul on nii palju taristut vaja ehitada. Mitte ainult staadionid, vaid ka kõik võrgustik – rongid, hotellid ja kõik muu. Ja see kõik peab olema kõige kõrgemal tipptasemel. See on ka põhjus, miks jõukad naftariigid neid taotlevad ja miks nad aina rohkem ka õiguseid saavad. Neil on raha seda kõike ehitada, aga teiste puhul on ilmselt targem jagada," rääkis Süvari.
Toimetaja: Karmen Rebane
Allikas: Vikerraadio, intervjueeris Kristjan Hirmo