Schwede sõnul ei ole jalgpall pelgalt meelelahutuslik vaatemäng. "Enamuse inimeste jaoks ongi jalgpall meelelahutus. Aga mina oma väites toetun sellele, et suurtes jalgpalliriikides, kus jalgpall on juba aastakümneid olnu elu loomulik osa ja kus ei ole olnud katkestatud kultuuri, nagu on olnud meil, seal on väga tähtis klubijalgpall. Ja klubijalgpall on täna muutunud palju mõjukamaks, kui seda on koondiste jalgpall, sest klubid mängivad aastaringselt," rääkis Schwede.

"Jalgpalli ja meelelahutuse vahel on väga oluline erisus ja see on lojaalsus. Lojaalsus oma klubile. Selle kohta kasutatakse ka vaimukusele pretendeerivat ütlust: "sa võid vahetada oma töökohta, oma elukaaslast, oma autot, isegi oma sugu, aga mitte iial ei saa sa vahetada oma lemmikmeeskonda". Meelelahutuses võib meil olla palju lemmikuid, võime neid vahetada nagu sokke. Üks ei välista teist, aga jalgpalli niimoodi ei ole. See eristabki seda meelelahutusest," märkis Schwede.

Sealjuures on maailmas kümneid miljoneid fänne, kes teavad, et nende klubi ei tule kunagi isegi oma riigi meistriks, aga toetavad neid sellele vaatamata.

Schwede meenutas ka 2006. aastal Saksamaal toimunud MM-i, kus sakslaste peatreener kutsuti liidupäeva aru andma. "Me ei kujuta ju ette, et mõni meie populaarne artist läheb suvetuurile ja siis riigikogu võtab ta ette. Küsib üle, kas ta on ikka tõsiselt valmistunud selleks, sest väga paljud erinevad inimesed tulevad kuulama. Ei ole ju selliseid asju. Samamoodi on suurte võitude puhul kuulutatud välja riigipühasid," lisas Schwede.

"Üks oluline asi on ka see, et meelelahutustööstuses on oluline teenida raha. Jalgpallis on väga palju riikides nõnda, et klubid peavad litsentsi saamiseks hoolitsema ka selle eest, et nad arendavad naistejalgpalli, noortejalgpalli, aga mitte ükski bänd ega püstijalakoomik ei pea hoolitsema selle eest, et tal oleks järelkasvu. Jalgpall viib ka väga palju raha välja, sest seal on sotsiaalset vastutust," tõdes ta.

Jalgpall on spordiala, mille tulemus on Schwede sõnul kõige ennustamatum. "Nii mõnigi kord tugevam pool ei võida. Meelelahutuses ei ole seda võidu aspekti. Kui ma lähen oma lemmikartisti kontserdile, siis ma enam-vähem tean, mida ma sealt saan. Ma tean, et ma kuulen neid laul, lõpulaul on tõenäoliselt kõige kõvem hitt, tean, millise emotsiooniga ma sealt tagasi tulen. Jalgpallivõistluselt ma iial ei tea, mis emotsiooniga ma tagasi tulen. Kui meeskond saab kolki, siis minu jaoks ei ole see eriti suur meelelahutus," sõnas Schwede.

"Võiduaspekt toob mängu auahnuse, prestiiži, mille tõttu on suured ärihaid vahel nõus ka peale maksma, et võidu paistel ka ise silma paista ja mõjuda ühiskonnas heategijatena," lisas ta.

Tänavusel MM-il võib näha osalemas ka riike, kes rahvaarvult Eestistki väiksemad. "Eelkõige on need riigid väljapoolt Euroopat, kus tase on lahjem. Eesti peab ju Euroopas ennast kehtestama, et sealt pilust läbi pääsed ja finaalturniirile pääseda. Nende saavutus on muidugi ikkagi suur. Teine asi on see, et paljud neist on endised Euroopa riikide kolooniad ja nad saavad väga palju oskusteavet oma kunagise kolonisaatori käest. Paljud koondislased elavad või mängivad Euroopa tugevates klubides," selgitas Schwede.

Jalgpalli liidu juhatusse kuuluva Schwede sõnul pani Eesti jalgpallile kõva põntsu selle kultuuri katkemine Nõukogude Liidu okupatsiooni ajal. Sellegipoolest liigub Eesti jalgpall tema hinnangul tõusujoones, kuid vajab teiste riikide jalgpallidega konkureerimiseks paremat rahastust.

Schwede ise tänavust MM pingsalt jälginud ei ole. "Juba eelmiste EM-i ja MM-i ajal ma tundsin, et jalgpalli on liiga palju. Ma ise huvitun praegu juba rohkem jalgpalli ajaloost. Seda operatiivset jalgpalli ma vaatan mõnevõrra vähem kui varem. Aga loomulikult ma hoian silma peal ja õhtul, kui päevatööd on tehtud, siis on ikka teler lahti," lisas ta.