Psühholoog: tunded on samasugused loodusjõud nagu vihm, päike ja tuul
Koolitaja ja psühholoog Tiina Saar-Veelmaa rõõmustas Vikerraadios Owe Petersellile antud intervjuus, et ühiskond on tänaseks jõudnud kohta, kus on normaalne oma tunnetest ja traumadest rääkida. "Tunded on samasugune loodusjõud nagu vihm, päike ja tuul. Me ei saa neid ignoreerida," rõhutas ta.
Reedel, 14. juunil mälestati Eestis juuniküüditamise ohvreid. Psühholoog Tiina Saar-Veelmaa tõdes juuniküüditamise näol on tegemist kollektiivse traumaga, mis ei puuduta ainult sellega väga lähedalt pihta saanuid põlvkondi. "Trauma on märk sellest, et midagi on väga ülekoormavat – kas emotsionaalselt, füüsiliselt, vaimselt või kõike korraga," lausus ta ning selgitas, et trauma räägib korraga nii õnnetusest kui ka ellujäämisest.
"Kuna me oleme programmeeritud ellu jääma, tekivad meil selles hetkes mingisugused kaitsed. Näiteks inimesed, kes on kogenud rasket füüsilist õnnetust või vägivalda kirjeldavad hiljem, et nende taju läks eemale või nad nägid ennast kõrvalt ning hing ei olnud sellel hetkel seal. See on tegelikult meie närvisüsteemi tarkus. Sellel ongi sellel hetkel tulnud selleks, et me jääksime ellu," selgitas ta.
Hilisemas elus võib aga kaitse, mille all on läbitöötamata valu, hirm, alandus, häbi ja lein, endiselt peal olla. "Minu enda armsate lähisugulaste hulgas on Siberisse küüditatuid ja ma panen tähele, et need armsad eakad inimesed räägivad hommikusöögilauas neid lugusid kohvi ja pudru kõrvale. Kui sa tegelikult kuulatad, siis sa peaksid kohvikruusi ja lusika viivitamatult lauale panema ja lihtsalt ühe peatäie nutma või suisa röökima, sest see on täis õudu ja alandust, aga nemad räägivad sellest umbes, et kas täna poest vorsti ostame. See on tõsine märk sellest, et oleme päris tunded ja selle tegeliku reaktsiooni endasse päris sügavale ära matnud. See ei ole tervendav."
Saar-Veelmaa rõõmustas, et oleme tänaseks jõudnud kohta, kus on normaalne oma tunnetest ja traumadest avalikult rääkida. "Tunded on samasugune loodusjõud nagu vihm, päike ja tuul. Me ei saa neid ignoreerida," rõhutas ta.
Debüütluulekogu
Sel nädalal esitles Tiina Saar-Veelmaa oma debüütluulekogu "Kas ma ütlesin moonid". Raamatu eessõnas märkis ta, et on kirjutanud praktiliselt nii kaua, kui ta ennast mäletab. "Võib-olla ma kirjutasin juba varem, aga dokumenteeritud tekste on mul ajast, mil olin üheksa- või kümneaastane. Need on loomulikult ühest küljest lapsikud tähelepanekud elust, teisalt läheb sealt edasi teismelise maailmavalu ja kõik seesugune, mis on loomulik eneseväljendamise viis," avaldas ta.
Naine usub, et üks, mis teda kirjutamiseni viis, oli keeruline lapsepõlv. "Võime endast välja kirjutada oli minu jaoks pääsetee," nentis ta. "Kui väga aus olla, siis ma ei saanud sellest väiksena aru, et oleks midagi hirmsat, sest see on jällegi see ellujäämismehhanism ja me kohaneme kõigega, aga kuhugi ma pidin oma hirmu, valu ja fantaasiad panema."
Lisaks kirjutamisele on Saar-Veelmaa terve elu luuletuste lugemist nautinud. "Ma tänasin hiljuti üht oma armsat õpetajat ja suunajat Doris Karevat ja pihtisin talle, et mingid tema tekstid on olnud sellised, et olen pidanud neid lugema kui enda mantrat, sest keegi sõnastab midagi, mis minu sees toimub," selgitas ta.
Inspiratsiooni kirjutamiseks saab ta nii enda seest kui ümberringi toimuvast. "Näiteks mõned olukorrad võivad olla sellised, et need raputavad sind emotsionaalselt nii tugevalt, et sellest tekib näiteks füüsiline tunne, maitse või lõhn. Kui sa suudad sellest mingi kujundi panna, siis võib-olla kellelgi, kes seda omakorda loeb, võib tekkida mingisugune valgustus," selgitas ta.
Saar-Veelmaa usub, et karjäärialaselt mitmes valdkonnas tegutsemine on väga tervitatav. "Maailm on ju nii muutlik ja mingeid garantiisid justkui ei ole. Me elame siin viite kriisi korraga ehk esimene tarkus on, et me ei paneks mune ühte korvi. Teades, et eluiga üldiselt pikeneb, on minu eriala maailmas tähele pandud, et me jõuamegi elu jooksul rohkem eneseteostuseid teha. Ei ole nii, et õpid üht asja ja teed seda elu läbi, vaid inimesed teevadki erinevaid asju ja need võivad ka üksteist rikastada," usub ta.
Toimetaja: Karmen Rebane
Allikas: "Owe Peterselli show", intervjueeris Owe Petersell