Paaripanija Peep-Ain Saar: mõnele paarile olen otse välja öelnud, et te ei peaks üldse abielluma
Suvi on ka väga tihe pulmahooaeg. Paaripanija Peep-Ain Saar ütles "Vikerhommikus", et ta üritab jääda ausaks nende suhtes, kes abielluvad, aga see protsent on väga väike, kes abielluvad kellelegi millegi näitamiseks või millegi tõestamiseks iseendale.
Peep-Ain Saar ütles, et viimastel aastatel on rohkem pulmi augustis kui juulis. "Kuskil neli või isegi rohkem võib olla pulmi, tseremooniaid ja laulatusi, kus mul õnnestub käia," sõnas ta ja kinnitas, et ei soovi seda isegi tööks nimetada. "See on minu jaoks olnud natukene nagu kutsumuse teema või missioon, kus ma tunnen, et saan lisaväärtust luua."
Paaripanijana on ta tegutsenud umbes 17 aastat. Oma esimest paari mäletab ta väga hästi. "Tegu oli mu parima sõbraga lapsepõlvest saadik ja nad palusid, et pane meid paari, laulata meid, see toimus Leigol järve peal," meenutas ta ja lisas, et kuigi ta on neid mõlemaid eluaeg tundnud, ajas ta oma parima sõbra ja tema tulevase abikaasa nimed mitu korda sassi. "Mäletan seda ärevust ja närvipinget väga hästi siiamaani."
"Eestimaa on tõesti väga ilus ja neid kohti, kus abiellutakse, on tohutult palju, peaaegu iga männisalu all ja mererannas annab seda teha, rääkimata mõisatest, keskustest ning uutest ja vanadest kohtadest, kuhu on elu sisse puhutud," sõnas Saar ja tõi välja, et ta on pannud paari ka näiteks Võrtsjärve kohal päikeseloojangul kuumaõhupallis. "Seal on ruumi neljale inimesele, me oleme seal kuuekesi ning praktiliselt ühtegi sõna pole võimalik kuulda, sest õhtu on nii palav, et kogu aeg peab õhupalli gaasi sisse laskma, et see alla ei prantsataks."
"Endale on meelde jäänud ka see, kui oled sügaval kaugel rabas, kus pead paljajalu olema kahe mätta peal, hommikul kella nelja ajal päike tõuseb, udu on veel maas ja mitte kedagi teist ei ole, ainult mõned luiged, sookured ja siis kolme-neljakesi koos fotograafiga oleme tunnistajaks sellele, et inimesed ütlevad, kuidas praeguses hetkes ja siit edasi tahan sinuga koos minna," nentis ta.
Neid pulmi, kus peab laulatama paduvihmas, on tema sõnul olnud üllatavalt vähe. "Võib-olla üks protsent, sest Eestis on kogu aeg tunne, et suvel sajab vihma, aga kuna ma olen selles keskkonnas olnud, siis tegelikult Eestis sajab korraks ja siis jääb järgi, saad korraks oodata ja siis see vihmasabin jääb järgi, neid päevi, kus tõesti ladistaks või tuleb tohutu äikesetorm, kus oled Taevaskojas ja ei saa kuhugi põgeneda, neid tuleb ette, aga need on olnud üksikud juhud," selgitas paaripanija.
"Pruudi põhihirm on see, et meil polegi plaani B, mis me nüüd teeme?" rõhutas ta ja lisas, et ta kohtub kõigi paaridega enne tseremooniat mitu korda. "See on reegel, ilma selleta ma ei ole nõus kuhugi pulma või tseremooniale minema, sest ma ei näe ennast seal ametnikuna, vaid ma tahan luua väärtust ja olla selles hetkes, kus nad ütlevad midagi teineteisele, keda nad peavad pühaks."
Peep-Ain Saar kinnitas, et ta on mõnele paarile otse välja öelnud, et te ei peaks üldse abielluma. "Mõnikord on seda kuulda võetud, mõnikord ei ole," rõhutas ta ja tõdes, et ta on öelnud ka seda, et võib-olla mina ei ole õige inimene teie pulmas olema. "Ma üritan jääda ausaks nende suhtes, kes abielluvad, aga see protsent on väga väike, kes abielluvad kellelegi millegi näitamiseks või millegi tõestamiseks iseendale, need on üksikud korrad."
Toimetaja: Kaspar Viilup
Allikas: "Vikerhommik", intervjueeris Margit Kilumets









