Tuuleveski: kui raha ja võimalusi on, saab kõrgmäe tipu kiiresti ära teha
Alpinist ja polaarrändur Tanel Tuuleveski rääkis "Vikerhommikus", et mägironimine on aastatega lihtsamaks muutunud ja kui on piisavalt raha ning võimalusi, saab tipu vallutada kahe nädalaga. Tema sõnul ei saa tänaseid tipuvallutusi võrrelda esimeste mäkke ronijatega, kui kõik oli alles algusjärgus.
"Mägedes matkamas käin ikka, aga kõrgmägedes olin viimati 2015. aastal Pakistanis," ütles alpinist ja polaarrändur Tanel Tuuleveski, kes jõudis nelja aasta eest esimese eestlasena üksinda suuskadel lõunanabale.
Kaheksa eestlast on nüüdseks roninud Mount Everesti tippu, aga selle kõrval on maailma kõrguselt neljas mägi, Lhotse, veidi üle 8500 meetri, mille nädal aega tagasi vallutas Krisli Melesk, kes on esimese eestlasena vallutanud kolm 8000-meetrist mäe tippu.
Tuuleveski sõnul on mägironimine aastatega lihtsamaks muutunud ja kellel raha on, saab tippu ronida väga kiiresti. "Me olime 2011. aastal pea kaks kuud Nepalis, täna saab raha ja võimaluste olemasolul tipu ära teha kahe nädalaga. Poole mäe peale, teise laagrisse saab minna kopteriga, seal ootavad sind juba šerpad ja muud abijõud. Kui oled eelnevalt käinud kürokambris end hõredaks õhuks ette valmistamas, siis ongi võimalik seda kiiresti teha."
Igaüks ronib nii nagu ise tahab, aga Tuuleveski jaoks võtab see ekspeditsiooni ehedust maha ja seda ei saa üldse võrrelda esimeste mäkkeronijatega, kui kõik oli alles algusjärgus.
2015. aastal kirjutas ajaleht "The Guardian", et ronijad tekitavad nii palju jäätmeid, et see ohustab inimeste tervist ning 2016. aastal hakkas kehtima reegel, et iga alpinist peab baaslaagrisse tagasi tooma kaheksa kilo prügi, mida peetakse keskmiseks prügikoguseks, mida üks mägironija retke vältel maha jätab.
Kuuldavasti on kehtestatud ka 4000 dollari suurune tagatisraha, mis tuleb maksta kohe ja kui nõuded on täidetud, siis saab selle raha ehk tagasi.
"Sellest reeglist peetakse kinni küll. Juba 2011. aastal, kui meie käisime, oli ühe ronija kohta deposiit tuhat dollarit, millesse kõik suhtusid väga mõistlikult. Näiteks Alaskal Denalil tuli ka häda number kaks teha kilekotti ja see igal pool kaasas tassida, mida me ka tegime. Ka Antarktikas tuli viimased sada kilomeetrit enne lõunapoolust oma hädad kilekotti teha ja sellel on väga lihtne põhjus. Kuna seal käib ikkagi väga palju turiste, siis see varem või hiljem muutuks miiniväljaks.
Tuuleveski sõnul on inimene juba igale poole jõudnud, ja kuskil päris esimesena olla läheb järjest raskemaks, aga puutumata loodust on nii Eestis kui mujal, nii et pead ei tasu norgu lasta.
Toimetaja: Annika Remmel
Allikas: "Vikerhommik", intervjueeris Märt Treier