"Eesti parima toiduaine" konkursi eesmärk on eelmise aasta jooksul turule tulnud toiduainete hulgast valida parimad.

"Iga kategooria parimad ehk hõbemärgid on juba selgunud, aga võistlus toimub edasi tšempioni tiitlile ehk kuldmärgile," selgitas žürii juht toiduteadlane Rain Kuldjärv.

Kuldjärve sõnul on kõige huvitavam valmistoitude pealekasv. "Kui lihatooteid on meil juba mitmeid aastaid olnud väga palju, siis nüüd tuleb just valmistoitu järjest juurde ja paljudes kategooriates minnakse kiire elutempo sooviga kaasa, sest tarbijad tahavad kiiremaid lahendusi ja väiksemaid pakendeid," kommenteeris Kuldjärv konkursile esitatud tooteid. "Enamik neist toodetest on ikkagi tarbitavad külmalt. "Ready to go" (valmis minemiseks-toim.) on see, mida hästi tihti kasutatakse. See on väga mugav, võtad perepaki kaasa ja saad kohe terve perega jagada, ei pea soojendama."

Tihtipeale juhtub nii, et kui mingi toode konkursil võidab, saavad tooted juba mõne päevaga poest otsa. "Juba selle märgi saamine tõstab toote müüginumbreid, inimesed lähevad seda poest otsima ja tahavad proovida ning paljud leiavad nii endale uusi lemmikuid."

On kaks viisi, kuidas uued tooted arendusse jõuavad "Tööstuses on eraldi tootearendusosakond ja ka toiduteadlased teevad organisatsioonidega koostööd. Aga kui vanasti otsustas tehasedirektor, milline toode ja mis maitsega poodidesse jõuab, siis nüüd kaasatakse ka tarbijaid sellesse protsessi," ütles Kuldjärv. "Me teeme tarbijakatseid, kutsume inimesed kokku, näiteks viimasel korral kutsusime kokku inimesed, kes söövad jäätist."

Toidu- ja fermentatsiooniteholoogia arenduskeskuse kodulehel saab iga inimene soovi korral ennast kirja panna ja teada anda, et ta soovib nendes katsetes osaleda. "Kui me midagi uut arendame, siis saadame kirja ja kes tahab osaleda, saab selleks võimaluse. Meil on praegu näiteks fermenteeritud köögivilja tervisemõjuuuring, kus me uurime, kuidas see mõjutab tervist."

Kuldjärve sõnul on tarbijate kaasamine väga kasulik, sest nemad annavad ju ausa tagasiside ning ostavad lõpuks seda toodet poest. Ekspordipotentsiaaliga toodete tarbijakatseid tehakse ka Soomes ja Lätis.

Toiduainetööstuses on kaks suurt trendi või suunda, tõi Kuldjärv välja. "Üks trend on välismaised maitsed, aga tavaliselt Eesti mugandusega. Tänapäeval ju väga palju reisitakse ja inimesed tahavad neid häid elamusi ka kodumaal saada. Kimchi on selles mõttes huvitav, et ta on küll pärit Koreast, aga see on tehtud Eestis kasvatatud peakapsast ja nuikapsast. Ja teine trend on siis meie oma head kodumaised tooted, näiteks rukkileib, kartuli- või lillkapsavorm ehk kodused toidud."