"Kui me räägime telemälumängudest, siis kõik sõltub sellest, kes on vastajad," ütles mälumänguekspert ja mälumänguküsimuste väljamõtleja Kaarel Silmato. "Telemängudes ei ole üldiselt elukutselisi mälumängureid, vaid väga laia silmaringiga tavainimesed. Me ei saa oma küsimustega täiesti lolliks minna ja küsida näiteks vähetuntud keisreid neljandast sajandist. Pigem on kõige levinumad vastused ikkagi Julius Caesar, Rooma mütoloogia teemad, planeedid, tähtsamad Rooma vastased nagu Kartaago. Väga tihti jõuan küsimuseni mõnda Rooma teemat lugedes."

Mälumängur Kaarel Silmato saavutas 29-aastasena rahvusvahelise Mälumänguliidu korraldatud noorte maailmameistrivõistlustel esikoha. "Küsimusi oli kokku 120 ning pidi vastama nii paljudele, kui oskasid, ja mul õnnestus kõige rohkem küsimusi ära vastata," meenutas Silmato. "Kuna see oli noorte MM, siis oli tase natuke lihtsam kui tava MM-l, aga seal oli ka raskeid küsimusi, mis jäidki mul vastamata."

Silmato sõnul ongi kõige raskem see, et küsitakse absoluutselt kõikidest valdkondadest. "Sa pead olema kursis nii eskimote mütoloogia, kui ka Aafrika erinevate rahvustoitudega. Aga igast asjast on küsitud ikkagi kõige tuntumaid asju. Mälumängu edu võti ongi see, et sa pead kõigest teadma midagi, aga sa ei pea olema mitte millegi süvaspetsialist."

"Kõige tähtsam on kindlasti huvi," selgitas Silmato, kuidas saada targaks. "Uudishimu peab olema tohutu. Eks ma treenin ka ikkagi metoodiliselt. Mul on oma programm, kuhu ma koostan endale küsimusi, ja igapäevaselt see programm küsib mult neid küsimusi üha uuesti ja uuesti. Raskemaid küsib tihedamini ja kergemaid harvemini. Nii et ilmaasjata pole öeldud, et kordamine on tarkuse ema. Need küsimused on aga mõeldud kõige raskemate mälumängude jaoks, EM koondiste finaali tasemega küsimused. Päevas läheb mul tund aega kordamise peale ja siis nii palju kui aega on, panen endale uusi küsimusi ka."

Silmato koostab küsimusi ka telemängule "Kuldvillak". "Seal peaksid küsimused olema tavavaataja jaoks ikkagi hoomatavad," ütles Silmato. "Et isegi kui inimene kodus tajub, et see pole tema valdkond, siis võib olla seda ikkagi peaks teadma. Ei tohi jääda tunne, et ma ei tea seda ja ei tahakski teada saada. Küsimuste raskusastme paikasaamisele "Kuldvillakus" läheb meil ikka päris palju aega."