Näitleja ja muusik Mihkel Kuusk: popmuusika juurde tulemine oli suur eneseületus
Eelmisel nädalal käis "Owe Peterselli shows" oma tegemistest rääkimas näitleja ja muusik Mihkel Kuusk. Saates sõnas mees, et popmuusikaga tegelema hakkamine oli tema jaoks tõeline eneseületus, sest varem pidas ta seda justkui alammuusikaks.
Laiemat tuntust kogus Kuusk Gert Kullamäe rolli eest Ove Mustingu filmis "Kalev". Kuigi film võitis mitmeid auhindu, ei muutnud see siiski kardinaalselt Kuuse elu. "Tegin oma asju edasi. Samas ehk veel muutub – ma arvan, et need seeneniidistikud praegu liiguvad."
Kuusk nentis, et ta harjunud sellega, et tal on alati mitu rauda tules ning hetkel teeb ta kaasa mitmes lavastuses ja sügisel algavad tal uue filmi võtted. "Ma just praegu tajun seda, et praegu on palju. Tahaks vähem," tunnistas ta. "Põnev on ikka, aga praegu on palju. Aga see ongi hea õppimise koht tegelikult."
Kuigi hetkel on Kuusk väga hõivatud, muutub olukord tema sõnul juba juunis rahulikumaks. "Siis ma saan rahulikult oma muusikat tegema hakata," rõõmustas ta.
Mitmes vallas toimetav Kuusk nentis, et on ennast alati eelkõige muusikuna identifitseerinud. "Sündimisest saati on minu ümber palju muusikat kõlanud, sest mu pere tegeleb muusikaga. Isa on praegu pillimeister ja nooruses tuuritas Tallinna keelpillikvartetiga mööda ilma ringi," rääkis ta.
Esimene pill, mida Kuusk õppima hakkas, oli viiul. Samal ajal võttis ta lisapilliks trummi. "Tegelikult tahtsin alati trummi õppida, aga isa soovitas alguses minna sellise keerulise pilli peale, nagu on seda viiul – see on nii tundlik ja spetsiifiline. Ja ma olen tegelikult siiralt tänulik selle eest, isegi kui vahepeal oli raske harjutada ja ei viitsinud," sõnas mees.
Trummimängu vastu tekkis tal suurem kirg Tarmo Kiuru juures eratunde võttes. "Ma tundsin seda lõhna, seda stuudiolõhna. Ta trummid olid nii hästi häälestatud, et mul tekkis see tunne, et tahaks trummar olla," meenutas ta.
Pärast seda suundus Kuusk õppima Georg Otsa nimelisse Tallinna muusikakooli, kuid seal õppides tundis ta muusika sügavusest puudust. "Minu jaoks oli muusika kuidagi tehniline – paremaks kiiremini, suuremaks, uhkemaks, aga mingit südant seal ei olnud," tunnistas muusik.
Hiljem kaitseväkke minnes kuulis ta oma sõbralt, et Viljandi kultuuriakadeemias toimuvad katsed filminäitlemise erialale. Kuigi Kuusk polnud varem näitlemisega tegelenud, sai ta kooli sisse. Seal jõudis ta tänu klaverimängule taas muusika juurde tagasi. "See on see pill, mille kaudu ma saan oma sisemist kõige paremini väljendada."
Kuigi Kuusk tegeles juba lapsepõlves laulmisega ning on muuhulgas ka "Laulukarussellis" laulnud, jäi see ühel hetkel soiku. Ka laulmise juurde jõudis ta tagasi kultuuriakadeemias õppides. "Teatrikool, sõna ja häälega tegelemine – kõik see avas selle julguse," märkis ta.
Muusik tunnistas, et taas laulmisega tegelema hakkamine oli esialgu paras eneseületus. "Kui ma alguses klaveriga laulsin, siis ma tundsin, et ma olen tüüpiline singer-songwriter, kes oma elust halab. Mingi hetk sain aru, et aga las ma olla."
Varem džässi ja klassikalise muusika vallas tegutsenud Kuusk tunnistas, et esialgu suhtus ta popmuusikasse kui alammuusikasse. "Et see on prügi, aga samas salaja naudid – nagu kummikommid," võrdles ta.
"Ja siis saan aru, et tegelikult, mis seal oluline on, on mingi spetsiifiline tunne. See on see rõõmus ja kurb korraga – mingi asi, mida ei saa sõnastada. Aga ületus ja hirmude ületus oli see kohe kindlasti," tõdes Kuusk.
Toimetaja: Karmen Rebane
Allikas: "Owe Peterselli show", saatejuht Owe Petersell