Alfred Baskin isa Romanist: me ei saanud kindlasti kõiki jutte räägitud
Saates "Hommik Anuga" on pühapäeval külas Roman Baskini poeg, Ita Everi pojapoeg Alfred Baskin, kes rääkis, mis moodi ta on selgetest teatrigeenidest sõltumata läinud elus oma teed. Lahkunud isa Romanist rääkides märkis ta, et neil jäi kindlasti jutte rääkimata ja tal oleks temaga praegu palju rohkemast rääkida.
Baskin märkis, et vanaema Ita Everil, keda tabas suve lõpul tervisehäda, läheb päev-päevalt pisut paremini.
"Mis kõige olulisem -- säilinud on tema rõõmsameelsus ja mõistus on endiselt väga terav. Me räägime ikka iga päev telefoni teel, kohtuda paraku väga ei saa. Aga ta tegeleb visalt teraapiaga ja talle meeldib väga kõndida."
Ta usub, et on vanaemalt üle võtnud viisakus- ja etiketireeglid. "Kui ta Nõukogude ajal esimest korda Pariisis käis, siis ta sealt õppis neid ja need jäid talle nii meelde, et ta kandis neid kogu aeg edasi."

Teatrisse ei ole aga Baskin sattunud. Näitlejat temast saanud ei ole, kuigi geenid seda justkui dikteeriksid.
"Ma usun, et geenid liiguvad üle põlve, aga ma olen rohkem oma geene saanud ema vanematelt, eriti vanaisalt, sest mulle on päris pisikesest saati meeldinud väga sporti teha, üldse liikuv eluviis, rekreatiivne tegevus. Ema-isa ütlesid, et mul lõid alati silmad särama, kui ma sain sporti teha."
Ta märkis, et lavale teda niimoodi ei taritud kaasa nagu tema isa Roman Baskinit. Isaga vaatas ja mängis ta palju hoopis koos tennist. "See oli tema täielik kirg, male kõrval lemmik spordiala." Parem mängija oli tema sõnul ta isa. "Ta oli lihtsalt nii palju harjutanud. Aga mida vanemaks ta jäi, seda rohkem ma talle vastu sain."
Ta tõdes, et isa oli pigem karmikäeline ega talunud vastuvaidlemist. "Vastuvaidlemist ta väga ei sallinud, aga ta ei surunud ka otseselt oma arvamust peale. Ta ikkagi lasi ennast avastada, enda teed käia. Aga ta oli ikka selline, et pani end kuulama."
Teater tuli küll tal isaga jutuks, aga mitte palju. "Ma ei tea, kas ta selles pettus või mitte, aga ilmselt ta nägi suhteliselt kiirelt ära, et sealt ei ole midagi tulemas ja ta ei hakka seda ka pressima. Ta küll kogu aeg ütles, et sa pead oma elukutse leidma, aga ta kindlalt ei suunanud, vaid lasi ise avastada."
Ta tõdes, et ei saanud kindlasti oma isaga enne viimase maise teekonna lõppu 2018. aastal kõiki jutte räägitud. "Praegu oleks mul palju rohkem rääkida kui selles eas, kui ma olin kinnisem, rohkem oma otsingutel. Tihtipeale leian end mõttelt, et kui pean mingeid otsuseid tegema, siis haaraks telefoni ja küsiks isalt nõu."

Isa õpetas teda tegema läbimõeldud ja kindlaid otsuseid. "Et mitte väga lahmida, vaid olla veendunud, kui mingi otsuse teed. See kainelt läbi mõelda, seda seedida ning siis kindlalt otsustada."
Vanaisa Eino Baskinist rääkides märkis Alfred, et ta oli väga muhe. "Me käisime Tabasalus tal külas ja ta oli alati selline, kellega on väga mõnus koos olla ja alati oli hea õhkkond ja nalja-naeru. Komöödiažanrit nagu ta tegi, ei saa õppida, see tuli tal seest ja seda ta võttis igapäevaellu kaasa."
Tegelikult on Alfred olnud pikka aega oma eriala otsinguil. Kuivõrd ta ei teadnud pärast keskkooli täpselt, kelleks ta õppida tahab, läks ta Tallinna tehnikaülikooli õppima rahvusvahelisi suhteid. "Seal oleks minust võinud justkui saada diplomaat. Mul naine ikka kodus ütleb, et ma sobin väga hästi diplomaadiks. Aga siis ma sain ikkagi kiiresti aru, et sinna on vägisi mindud."
Ta meenutas, et tal olid sel ajal ka tõsised unehäired. "Ühesõnaga, sellist särtsu sees ei olnud. Kuiv, lihtsalt käimine ja kuidagi ära tegemine." Tehnikaülikoolis püsis ta natuke alla aasta, misjärel ta otsustas sõpradega minna Austraaliasse, kus nad olid kokku alla kahe aasta.
"Me saime peaaegu terve tiiru Austraaliale peale tehtud. Me sõitsime autoga kokku 7500 km, seal ei olnud konditsioneeri, aga vahepeal sai erinevates piirkondades peatutud, tööd tehtud," meenutas Baskin.
"Meil oli näiteks olukord, kus raha lõppeski otsa ja oli juba lootusetuse tunne, kus sa käidki ukselt uksele oma CV-d jagamas, lootuses, et äkki järgmine hommik keegi helistab või kirjutab, et tulge proovipäevale." Ta tunnistas, et selline aeg kestis isegi kuu või kaks, mil ta ei teadnudki, mis saab. Õnneks olid sõbrad, kes said teda toetada.

Austraaliast naasis ta väga muutunud mehena. "Ema ei tundnud mind väga äragi. Võib öelda, et sain seal meheks. Poisiiga jäi sinna." Ta lisas, et õppis Austraalias rohkem kuulama enda intuitsiooni, sisemist häält.
"Me kipume suruma end raamidesse ja normide järgi tegutsema." Pärast seda tekkis tal ka sisemine kindlus, et rekreatsioonikorraldus on see, millega ta tahab tegeleda. Praegu tegelebki Alfred ürituste korraldamisega ja korraldab seiklusmänge, et tõsta ühtsustunnet nii kollektiivides kui ka üleüldse kõikvõimalikes meeskondades.
"Hommik Anuga" on ETV eetris pühapäeval, 17. jaanuaril algusega kell 10.00.
Toimetaja: Merit Maarits
Allikas: "Hommik Anuga"