Eino Baskin oli süüdi ka Maire Aunaste saatuse kujundamisel. "Kui ma ei saanud lavakunsti kateedrisse sisse, siis ma mõtlesin, et on väike võimalus siiski lavale pääseda. Selleks andis võimaluse filharmoonia estraadistuudio ehk Baskini stuudio. Sinna ma sain sisse, aga pooleteise aasta pärast oli meie 15 inimesest, kes kõik tahtsid saada konferansjeeks, alles ainult neli, mina nende hulgas. Siis ütles Baskin otsekoheselt, et teate, te olete kõik nii andetud, et te ei kõlba isegi Estonia lavale konfereerima. Läksin traktori tehasesse tööle Venemaal, siis ülikooli ja siin ma nüüd siis olen. Baskin tegi hästi oma tööd, ütles ära, mida ta mõtles," jagas Aunaste.

Lavastaja Marko Matvere meenutas enda kohtumist Baskiniga. "See oli Vanalinnastuudios, tema Sakala tänava kontoris. Ma ei tea, miks ta mind sinna kutsus. Ma mängisin külalisena Vanalinnastuudios üht kaheinimese tükki. Ma tagantjärgi oletan, et ta võib-olla oleks tahtnud pakkuda mulle näitleja kohta oma teatris, aga mul olid siis juba plaanid tehtud ja ma olin ka üsna noor," rääkis ta.

"Ta kutsus mind enda kontorisse, pani üle laua istuma ja hakkas rääkima igasuguseid asju, aga mitte tööjuttu, vaid siit ja sealt ja kolmandast kohast. Kuna ta oli tõesti väga naljakas mees, siis ma ei suutnud talitseda ennast ja natuke naersin talle näkku. Ma arvan, et ta vist solvus. Kogu seda vestlust jälgis tema õla tagant aknalaual suur hundikoer, et mingi vale liigutus tuleb, siis ta tõmbab mu ribadeks. See oli kõik väga koomiline ja mingit ettepanekut ta mulle ei teinud ja ma ei saanudki aru, miks ta mind kutsus," meenutas Matvere.

Eino Baskini tütrel, Katrin Pärnal on lavastuses mängida viis rolli, nende hulgas ka enda vanaema. "See on väga huvitav, sest ma ei ole teda ju oma ihusilmaga kunagi näinud. Ta oli üsna selline peen daam. Kui lugeda isa raamatuid, siis ta kirjeldab väga värvikalt oma lapsepõlve. Eks ajad oli hästi erinevad ja vahepeal ka väga rasked. Neil jäi sõda sinna jalgu ja rahvus ei tulnud abiks. Vaevalt, et neil kõik lust ja lillepidu oli," rääkis ta.

"Etenduses on üks stseen, kus Eino Baskini üle mõistetakse kohut ja teda süüdistatakse amoraalsuses. See on kohtutoimikute põhjal kirjutatud, üle Nõukogude Liidu oli kokku aetud 147 naist, et nad tunnistaks midagi kompromiteerivat Baskini vastu, mitte keegi ei teinud seda," jagas Liina Tennosaar seika lavalt ja elust.

Lavastuses teeb kaasa ka Birgit Sarrap, kes mängib Heli Läätse. "Heli Läätsele Baskin väga meeldis ja koos nad tuuritamas käisid ja väga palju kontserte koos andsid. Mina saan neid Heli toredaid laulukesi näidata. Otsisin tema häält tükk aega," rääkis ta.

Kui oleks lubatud, oleks Matvere enda sõnul veelgi rajuma lavastuse teinud. "Võib-olla tänase publiku jaoks, kes armastab Kiidjärve etendusi, oleks see liig olnud. Aga ma ei usu, et Eino Baskin oleks seda mulle pahaks pannud," sõnas lavastaja.