"Me oleme selle viimase albumiga ise emotsionaalselt nii palju läbi elanud ja kuidagi ennast hästi palju ära pannud sinna," rääkis bändiliige Sandra Vabarna.

Albumi loomisel järgisid nad põhimõtet, et lood kõlaksid hästi ka akustiliselt. "See oli meil prooviruumis eriti lõpujärgus, kui mingid lood olid, et oo selle efektiga on nii lahe. Aga kui ta ei toiminud kuivalt, siis me võtsime üsna külma närviga vastu otsuse, et järelikult see idee ei ole ikkagi nii kandev, et ta võiks jõuda meie plaadile," rääkis bändiliige Jalmar Vabarna.

Uue albumi puhul võib märgata ka jooni, mis bändile juba varemgi omased olid. "Põhiasi, mis meie bändi kõlapildiga kaasa tuli, oligi see, et me kasutasime lauljatena justkui neid samu vanu superstaare, kes on Eestis eelmisel sajandil üles salvestatud ja kes on tänaseks juba teise ilma läinud," rääkis Jalmar Vabarna. Uuelt albumilt leiab arhiivisalvestusega ühe loo. Kuna see salvestus bändiliikmetele väga meeldis, ehitasidki nad loo tolle salvestuse ümber.

Albumilt kuuleb ka trombooni mängimist. "Väga palju pidid veenma mind Jalmar ja Sandra, sest ma olin lihtsalt väga spkeptiline selles suhtes, kas minu trombooni mäng võiks kõlada piisavalt hästi, et see sinna loosse sobiks," rääkis bändiliige Tõnu Tubli.

Bändiliikmed meenutasid ka, kuidas nad algselt bändile nii suurt edu ei ennustanud. Pigem tehti lugusid vaid oma lõbuks. "Sellest hetkest, kui "Kooreke" [bändi esimene lugu] välja tuli, on see olnud üks väga kiire lumepall, mis ikka läheb mäest alla ja läheb aina suuremaks. Veel pole vastu puud katki läinud," ütles Sandra Vabarna.