"See on popkorni- ja hamburgerifilm," ütles režissöör Liiv "Ringvaatele". "Väga peene kultuurimaitsega inimene hea meelega seda ei vaataks. /.../ Kahju, et Eestis ei anta välja Kuldset Vaarikat, et pigem oleme sinna suunda teel. Oleks väga tore, kui me selle võidaksime, kui keegi selle auhinna Eestis rajab."

Liiv märkis, et tal otseseid eeskujusid ei ole, aga märkis, et see žanr kubisebki klišeedest, mida tuleb kasutada ja mida inimene tuleb kinno otsima. "Kui ta tuleb õudusfilmi vaatama ja klišeesid üldse ei näe, siis ta on pettunud ja on vales kohas."

"Kui ma olin väike, siis minu jaoks oli Eesti õudusfilm ikkagi "Nukitsamees"," rääkis vanema venna osatäitja Kristjan Kasearu. "Kui ma seda esimest korda väiksena nägin, siis see oli õudne film. Eks võib-olla ka Eesti film üldse on olnud alati õudne. Eesti film on pigem süngemapoolse pildiga kui et väga helgepoolse pildiga."

Kasearule meeldib, et "Kiirtee põrgusse" ei ole konkreetselt sünge horror-film. "Meil iseenesest saab päris palju nalja. Algusepoole. Eks lõpu poole läheb see asi rohkem õudukaks."

"Maaelu on väga ohtlik, tuleb välja," märkis Dora osatäitja Kersti Heinloo. Tema taoliste filmide võlu fenomeni selgitada ei oska, sest ta ise õudusfilme ei armasta ega taha neid ka vaadata. "Aga näitlejal mängida õudusfilmis on kindlasti väga äge. Ma püüan vähemalt, et see oleks kõik ka psühholoogiliselt põhjendatud ja usutav. Muidugi seal on emotsioonid jõulisemad, aga see peab selles žanris olema nii. Siin ei saa hoida sordiini all, et me teeme hästi napilt. Kui on ikkagi kirves seljas, siis väga napilt ei mängi."

"Kui Eero mulle kirjutas päris ammu, siis ma alguses mõtlesin, et tahab, et ma "Selgeltnägijate tuleproovis" mängiks Marilyn Kerrot või kedagi, sest ta on ju punaste juustega. Ma mõtlesin, et tal on mingi selline mõte. Aga kui ta rääkis sellest filmist, siis žanriliselt on seal ju nii palju võimalusi mängida ja kui ma seda stsenaariumi lugesin, siis ma mõtlesin, et see on ikka väga suur risk ja väga suur väljakutse."