Nädala playlist: suvi täis muusikalist hullust ja eksperimente

Üllatav on see, et kuigi juulikuu peaks olema just see aeg, kui ilmub kõige rohkem naiivset, ülipäikselist ja joviaalset popmuusikat, siis vastupidi - selle aasta kõige tumedamad ja veidramad muusikalised katsetused pärinevad just lähinädalatest.
Aga alustame kergematest asjadest. Kui nägin möödunud nädala lõpus, et selle aasta üht parimat tantsulugu - Georg Fitzgeraldi "Burnsi" - on asunud töötlema Moby, ei osanud midagi oodata. Tema kuldaeg jääb selgelt aastate taha ning viimastel aastatel on ta silma jäänud vaid ökoäärmuslusega, aga võta näpust! Moby remix keerab loo peapeale, kaotab ära tantsukuse, aga jätab alles intensiivse ja pulseeriva meloodia, mis selle loo nii nakkavaks pani. Kui originaal juhatas suvesse, siis see lugu viib sujuvalt meeleolud sügiseseks.
Ainus kodumaine muusikapala, mis playlist'i sel korral mahtus, on I Wear* Experiment ja nende värske "Dogs Remixed" lühiplaat. Kuigi albumil on mitmeid momente, mis minu arust absoluutselt ei tööta, siis annab "Deep Dogs" originaalloole palju juurde. Mõnusalt õrn elektrooniline produktsioon annab palale juurde voolavust ja hitilikkust.
Üks huvitavamaid leide on ka house-räppar Channel Tres. Ülimalt alakasutatud žanr, sest nagu lugu "Jet Black" kinnitab, siis midagi paremat tõeliseks tantsupõranda-plahvatuseks annab otsida. Kuulake juba neid venivaid basse!
Pehmet ja ilusat musta muusikat oli rohkemgi. The Internet avaldas uue albumi, mis on arvatavasti nende karjääri parim, ning "Look What U Started" on üks mõnusama astumisega näiteid sealt. S4U, minu jaoks seni täiesti tundmatu grupp, avaldas esimese plaadi "Heart 2 Say", mis on täis tantsulist alternatiiv-RnB'd - pala "No Ego" jääb pikaks ajaks pähe kummitama.
Tumedamatest asjadest on eriti mõnus World's Fair, samuti täiesti uus räpipunt, kelle esikplaat "New Lows" on pealtnäha traditsiooniline boom bap, kuid see on segi pekstud, ükski element ei ole seal, kus olema peaks, ja kõike katab ülitugev bassifoon. "Birdman" on just üks neist lugudest, mis keerab end iga kolmanda takti järel ümber ja ei jää hetkekski seisma. Ka produtsent Walton koos grime-legendi Riko Daniga virutab loos "No Mercy" erilise hooga.
Kui üldjuhul üritan tabelisse panna igalt artistilt ühe loo, siis sel korral mahtus sisse lausa üks EP tervikuna. Briti bassimuusika trio 2 Bad Mice lood "Gone Too Soon" ja "Limit of Paradise" said uusversioonid, vastavalt siis trummi-bassi produtsendi Sully ja eksperimentalisti FaltyDL poolt. Need on näited sellest, kuidas saab kergelt tolmukorra alla mattunud lugude uue elu anda, muuta need kõige moodsamaks 2018. aasta muusikaks ja veel sellise hooga, et lööb mütsi peast.
Ja lõpetuseks - minu eelmise aasta suur lemmik Jlin on tagasi loos "The Abyss Of Doubt", mis on heaks vahepealseks kinnituseks, et ta on ikka sama segane kui plaadil "Black Origami". See teeb ainult rõõmu!