Karuga kohtunud fotograaf: kui oleksin surnut mänginud, võib-olla oleksingi surnud
Loodusfotograaf Peeter Karask kohtus möödunud nädalavahetusel loomi pildistades metsas karu. Karask rääkis, kuidas ta ohtlikus olukorras käitus ning tõdes, et hääl on röökimisest siiani ära.
Karask sõitis laupäeva varahommikul hoopis Taevaskotta, et pildistada jäälindu, kuid lootis enne seda veel ühe kaku pildile saada, vahendas "Vikerhommik".
"Enne Taevaskotta jõudmist, mõtlesin, et käin korra oma kodukandi Lääniste metsades ringi. See oli umbes kella kolmveerand nelja paiku. Sõites mööda metsi ja sihte. Nägin kõigepeal põtra, kes ei teinud üldsegi minust välja, ja sõitsin edasi ja nägin ühe paari aasta vanusel raielangil kaugemal puu otsas kakku istumas. Mõtlesin, et ta on liiga kaugel, lähen sammun raiesmikul lähedale talle," meenutas Karask hommikut, mis ta karuga kohtumiseni viis.
Kuna kakk on väga kartlik ja kuuleb hästi, püüdis Karask hiirvaikselt mööda raiesmikku kõndida. "Ma jõudsin umbes poolele raiesmikule, kui oli juba kakk küllaltki lähedal. Aga enne seda, kui ma hakkasin üldsegi kaku peale mõtlema, kuulsin põõsast suurt raginat," kirjeldas fotograaf.
Mehe esimene mõte oli, et põõsast tuleb välja metssiga, kellest saaks kohe hea pildi klõpsata. "Aga suur ootamatus oli, kui avastasin, et karu. Kui karu mind nägi sel hetkel, ta tuli kohe joostes minu poole. Kas oli nüüd rünnak või hoiatus, seda võib kahelda," lausus Karask.
Karask meenutas, et hüppas kännu otsa ja hakkas kõvasti karjuma ning kätega vehkima. "Jooksis paar sammu, jäi seisma, jälle paar sammu. Minust umbes kolme-viie meetri kaugusel jäi seisma, tõusis tagajalgadele ja möirgas," meenutas Karask hetke, mil kogu elu käis tema silme eest läbi. Karu püüdis Karask peletada kõva häälega ning vajutas ka kaamerale, et see teeks lisahäält.
Mõni sekund hiljem karu taandus, läks ringiga mehe selja taha ja ründas siis uuesti. "Karu sai aru, et pole mõtet ja nagu öeldakse, targem jätab järele ja lahkus siis. Ta lahkus selles suunas, kust ta tuli," ütles mees.
Karask julges auto poole minna alles siis, kui karu oli silmapiirilt täiesti kadunud. "Ma jooksin nii kiiresti kui võimalik. Ei vaadanud tagasi," meenutas ta.
Karaski sõnul oli õnn, et suutis jääda rahulikuks ja ei hakanud kohe karu nähes jooksma. "Ma ise olen kuulnud ja lugenud, kuidas karuga kohtumisel käituda. On mitmeid õpetussõnu. Ma arvan, et kui ma oleksin seal surnut mänginud, poleks ma mitte mänginud, vaid võib-olla oleksingi surnud. Siin on kõige õigem olukorra hindamine, et mis olukord on ja mina pidasin selles olukorras õigeks mitte pikali visata ja surnut mängida ja mitte joosta, vaid hüpata kännule, teha ennast hästi suureks ja röökida," ütles Karask, kes ei oska öelda, kas see oli selles olukorras kõige õigem käitumine.
Karask lisas, et on pärast olukorda vestelnud ka jahimeestega, kes pakkusid, et karu ehmatas inimest nähes ja seetõttu tahtis rünnata. Teine variant on see, et loomal võisid olla pojad põõsas. Lisaks võis karul olla lähedal mingi saak, mida ta kaitsma hakkas. "Karuga kohtumine oli mul Eestis esmakordne. Ma olen küll karuga kohtunud veel lähemalt Alaskal ekspeditsioonil käies, aga siin oli kohtumine esmakordne," tõdes mees.
Tagantjärele mõeldes imestab Karask, kuidas tal oli julgust üldse pilte teha. Uhke portreepildi sai ta karust aga siis, kui enesekaitseks kaamerat vajutas.
2. juunit peab mees nüüd oma uueks sünnipäevaks. "Mul on olnud juhtumeid varem, aga mitte nii ohtlikke. Seda võib pidada mu elu üheks ohtlikumaks loomaga kohtumisel metsas," tõdes Karask, kes on varem kohtunud metsas põtrade ja metssigadega. "Ma imestan ise ka, kuidas mul nii on vedanud. Sellel aastal on õnnestunud näha põtra vasikatega, metssigu põrsastega ja nüüd veel karu. Mina arvan, et üks märksõna on, et tuleb käia looduses. Kui sa ei käi looduses, siis sa ka ei näe," lausus ta.
Karask lisas aga, et iga oksakrabin toob karuga kohtumise meelde ning tunneb nüüd, et ohutus ennekõige. "See õpetas mind natukene olla veel ettevaatlikum, tähelepanelikum," tõdes ta.
Karudel on praegu jooksuaeg, mistõttu on nad tavapärasest aktiivsemad ning satuvad tihedamini ka inimestega kokku. Eesti jahimeeste selts tuletab seoses hiljuti toimunud karurünnakuga Tartumaal meelde ohutusmeetmed, mida metsloomadega kohtumisel tuleks järgida.
"Hiljutise fotograafi rünnanud karu intsidendi ajendiks tundub olevat ootamatu kohtumine," ütles EJSi president Margus Puust. "Väide, et karu ründas sellepärast, et teda Eestis kütitakse, ei vasta tõele," rõhutas Puust. "Karude küttimine ei tekita nendes soovi inimesi rünnata, vaid vastupidi, annab põhjust inimpelgusele, mis on kahjude ärahoidmise kõrval üks küttimise eesmärkidest," tõdes Puust. "Kindlasti tasub aga karuga kohtudes olla ettevaatlik ja võimalusel lähemat kokkupuudet vältida," ütles ta.
Vaata jahimeeste selgitusi, kuidas karuga kohtudes käituda SIIT.
Toimetaja: Rutt Ernits