Head, kui mitte öelda isegi väga head tantsumuusikat ilmus vahepeal rohkem kui küll. Leon Vynehall siirdus plaadifirma Ninja Tune alla, muutus pisut õhulisemaks, aga mitte grammigi kehvamaks - lugu "Envelopes (Chapter VI)" kinnitab seda. DJ Koze annab küll 4. mail välja uue albumi, kuid piisaks juba ainult singlist "Pick Up", mis on täielik suvehitt.

Moodymann on ka pärast mitut aastat vaikust tagasi, uus "Got Me Coming Back Right Now" veiderdab, kuid ei kaota hetkeksi tipptasemel house-võnget. Värske kauamängivaga tuleb välja ka Jon Hopkins, kelle järjekordne singel "Everything Connected" annab lootust, et tuleb hea plaat. Ka Jacques Greene, kelle album "Feel Infinite" oli eelmise aasta parimaid plaate, ei peta looga "Nordschleife" lootusi.

Briti muusikas on ka põnevaid asju toimumas. Wiley andis viimaks välja oma albumi "Godfather II", mis näitab nii grime'i kurjemat kui ka täiesti popi külge, lugu "Crash" esindab just pehmemat poolt. DJ Q jätkab tuntud headuses, "Time To Shine" on moodne UK garage just nii, nagu see olema peakski. Murlo on peitunud uue pseudonüümi Sharda taha ning tundub, et teeb veel lihvitumat ja kavalamat tantsumuusikat, kui varem, lugu "Chin Up" pärineb peagi ilmuvalt lühialbumilt. Ka Azealia Banks vajutab loos "Anna Wintour" üle pika aja õigeid nuppe.

Popmuusikast on kindlasti märkimisväärseim Calvin Harris ja tema järjekordne superhitt "One Kiss" koos Dua Lipiaga, mis ei jää kaugeltki alla möödunud aasta hitile "Slide". Ka Ariana Grande värske pala "No Tears Left To Cry" peidab endas üllatavalt palju nurgataguseid, mida avastada. Ja täielikest pärlitest, mida ei oleks isegi osanud oodata, on kindlasti Prince'i originaalversioon Sinead O'Connori loost "Nothing Compares 2 U", mis on tuhat korda veidram kui originaal.

Eesti muusikast väärib märkimist James Wolfgang Rassakas, kelle album "Lõuna-Rakvere Underground, Vol. 1" on mõnusalt värske tuul Eesti hip-hopis.