Kihnu Virve tuntuim lugu sündis õudsest kogemusest merel: see oli kole reis
Kihnu Virve avaldas, kuidas ta surmasuust pääses ja sellest kogemusest oma kõige tuntuma laulu kirjutas.
"Tõesti see "Mere pidu" on nii kuulsaks saanud. Ja üks alles ütles nüüd hiljaaegu, et ma olen suur helilooja, aga näed, sihukest laulu ma teha ei osanud," märkis Kihnu Virve "Ringvaatele".
"Minu teada tegelikult on sedasi, et ema see "Mere pidu" sai alguse ühest väga kurvast eluseigast, kui ema pidi ära uppuma," märkis Kihnu Virve tütar Raina Kiviselg.
"Uskumatu on see, et ühest sihukesest kurvast sündmusest on saanud tõeliselt rahvasuus käibel olev laul ning ema on suutnud selle sõnadesse panna. Mulle õudselt meeldis üks Kihnu naine, kes samamoodi kaotas aerud ära ja läks Läti randa ning radar ei avastanud seda ja kes rääkis oma mere peal olekust ning seiklustest. Tänaseks päevaks on ta manalateel, aga tuli meile pärast seda ning rääkis, et "Virve, see laul, mis sa tegid, on täpselt õigete sõnadega – ja meri on sünge kui hauas, ei tähti seal vilkumas näe". Meri võib vahel olla väga jube."
Kihnu Virve rääkis lähemalt oma õudsest kogemusest, mis loole "Mere pidu" inspiratsiooni andis.
"See paadisõit oli sihuke, et ma lendasin merre, Manija ja Sorgu vahele. Aga oli õnne. Tuuline ilm oli, et ta ei viinud paati minust üle pea enne kaugemale, siis ma ei oleks saanud, sest ma ei näinud. Aga seda ma nägin, ma olin sügavas vees. Aga imelik asi on. Ma mõtlesin: täna peab minema. Aga seda mul ei olnud mitte kunagi, et ma pean ära uppuma," rääkis Kihnu Virve hirmutavast vahejuhtumist.
"Ja ma kandsin Eedit, olin Eediga rase olnud kolm kuud. Noh, ja siis ma vaatan järsku, et paat hakkab üle minema, ja ajasin käed veest üles, sõrmeotsad tulid välja ja Vilma nägi seda. Ja just paat hakkas üle minema. Paadi serva alt niimoodi tõmbas mind sealt välja. Ja nii ligidal oli kõik. Et läks nööri otsima, et ta paneb mulle nööri ümber, et ma käest ära ei libise. Ja selle vahepeal, kui läks nööri otsima, laine tuli, mu jalad jäid sinna paadi alla. Ja ma tõmbasin korra veel käega ja väike sõrm hoidis veel vee peal, kui ta paati niimoodi kallutas. Põigiti laine oli. Ja ma sain niimoodi ära. Ja siis ma sain oma jala sinna rooli vahekohta, kus tiivad lendavad. Sain sinna, sain paati."
Aga sellega polnud Kihnu Virve võitlus ellujäämise eest veel lõppenud.
"Mul oli see bensiinipudel käes, aga see läks ju vett täis. Ja lähen käima panema paati ja vaatan, et see kukkus nagu minu käest maha. Ja sihukene nagu tule tee oli taga, see läks veega segamini. Aga vaata, mis juhtus, ma läksin paati käima panema ja mootor hakkas tegema surts-surts-surts ja korraga paat läks põlema. Kõik tagumine ots põles, pool paati põles. Suures laias laastus, kõik vardad ja kõik põles. Ja siis ma mõtlesin, et nüüd põleme põhja, nüüd enam pääsu ei ole. Ja siis ma võtsin oma selle märja jaki seljast ära ja hakkasin sellega vihtlema. Küll ma vihtlesin. Aga ta on ju siuke hull, et kui ühe koha pealt kustub, siis teise koha pealt hakkab jälle põlema. Aga me saime ta kustutatud. See oli kole reis. Kui oleks see paat niimoodi hoo sisse saanud, siis me oleks põhja läinud."
19. augustil toimub Tallinna Lauluväljakul Eesti 100. sünnipäeva auks suur üheslaulmine "Laulu võim", kus lauldakse lihtsaid armastatud laule ja peo teises osas "Sajandi sumin" saab kaasa laulda ansamblitega.
Toimetaja: Merit Maarits