"Meie tantsukarjäär algas 1993. aastal, kui me esinesime Eestis kontserdi andnud Cultural Beat'i ees, sealt see lahti läks. Margus Turu kutsus meid paar korda aastavahetusel Pärnusse esinema. 1995. aasta märtsikuus helistati, et ühele naisartistile otsitakse tantsijat," meenutas tantsupoiss Jüri Järv, kuidas ta sattus Nancy tantsupoisiks.

Nancy mäletab esimest korda, kui ta oma tantsupoisse nägi. "Ma mäletan, kui Timo Tirs ütles, et ma tulin niisama vaatama, mis te siin teete," muheles lauljanna.

Kõik käis väga ruttu ja järsku oli bändil sada esinemist järjest.

"Sellist diskomuusikat toona väga ei tehtud. Olin vist peaaegu esimene pääsuke. Mind võeti vastu suure armastusega. Meie populaarsus oli mulle suureks üllatuseks, esimesed kuud olingi šokis," tõdes Nancy.

Kui koos Nancyga esinema hakati, oli bändil kaks-kolm esinemist nädalas.

"Ma nägin Jüri kunagi restoran-ööklubis  Lucky Luke tantsimas ja läksin tema juurde," ütles Nancy teine legendaarne tantsupoiss Timo Tirs.

Järve viis tantsimise juurde vanavanaema venna pojapoja tütar. "See oli 1980. aastate keskpaik. Oli aeroobikatrenn, kuhu ma ainsa poisina läksin. Kaks korda sain seal ka laval olla ja sellest tekkis nii mõnus tunne," nentis Järv.

Järve sõnul peab väga palju trenni tegema. "Kui sa lähed emotsionaalselt kaasa, siis keha unustab ära piiri, kust sa muidu üle ei läheks. Pärast on auk päris korralik."

"Mõned korrad oli küll selline tunne, et pilt läheb eest ära," lisas Tirs.

"Mingi aeg tekkis tuuril olles ülepingutusest isegi palavik," tõdes Järv.

Järv töötab tavaelus hipodroomil ja korraldab traaviüritusi, Tirs tegeleb toitlustuse ja meelelahutusega. "Praegu tegelen Tallinna Linnateatri toitlustusega ja see on väga lahe projekt," nentis Tirs.

"Hea pidu peab olema, siis me tuleme," muheles Järv.