"Mu isa tegeles langevarjuhüpetega ja mul õnnestus juba noorena seda kõrvalt näha ja nii tekkis ka mul endal huvi. 2004. aastal Pärnus hüppasin esimest korda, olin siis 15-aastane," ütles langevarjuinstruktor Mikk Sarapik, kes on langevarjuga lennukist alla hüpanud 1451 korral.

Mingeid erilisi füüsilisi eeldusi selleks Sarapiku sõnul olema ei pea. "Olete instruktori küljes ja saate selle kogemuse. On poissmeeste peod, kus poissmees pannakse naljakas kostüümis hüppama või kingitakse pereliikmele see võimalus lennata nelja kilomeetri kõrgusel. Lõplik otsus jääb siiski alati hüppajale endale, aga loobumisi tuleb ette väga harva," tõi Sarapik välja. "See on omapärane psühholoogiline hetk, kui lennukiukselt alla hüppad. Varjuga lendamine on täiesti omaette kogemus."

Riskid jäävad alati, aga instruktorid maandavad kõik need riskid varustuse ja protseduurireeglitega. "Tegelikult on see vägagi kalkuleeritud risk, mida me võtame. On teatud ilmaolud, millega me ei lenda, jälgime olusid ja see on ka põhjus, kui keegi tuleb tandemhüppele, peab jälgima ilma, et kas saab lennata."

Tandemhüpe toimub Kuusiku lennuväljal nii, et enne viiakse läbi maapealne koolitus, kuidas oma kehaasendit hoida ja siis minnakse koos instruktoriga lennukisse . "Umbes 45 sekundit vabalangemist ja siis umbes viis minutit langevarju all liuglemist ja olete maa peal tagasi," nentis instruktor.

Iga nädal ka koolitatakse langevarjureid. "Ei ole ennekuulmatu, et inimene teeb tandemhüppe ja siis tekib suurem huvi ning ta soovib ise hüppama tulla," nentis Sarapik.

"Aupaklikkus kogu selle protsessi vastu jääb, aga sellest saab sport nagu iga teine ala. On erinevad eesmärgid, mille poole liikuda. Tekib nauding sellest, et seda saab harrastada teistega koos. Vabalangemises üksi olla on vahva, aga on äge, kui su kõrval hüppavad ka kõik su sõbrad. Saab reisida ja tutvuda inimestega, kellel on ka kirg selle vastu. See on suur maailm, mida avastada."

Mõned nädalad tagasi oli Sarapik Kihnu saarel laagris. "Meil oli rahvusvaheline seltskond ja Kihnu on ikka väga eriline koht, kus hüpata. Isegi nende arvates, kes on kümneid tuhandeid hüppeid teinud igal pool maailmas. Kihnu on üks ilusamaid kohti, kus hüpata," tõdes Sarapik.