36 aastat hiljem videot „Sein on ees” vaadates tuleb Sepperil meelde, kui seda salvestati. „See oli eksprompt tehtud, ei saanud mehi kokku, tulin üksinda. Olin sel ajal värskelt estraadistuudio lõpetanud, kus üheks distsipliiniks oli lavaline liikumine ja tantsimine. Eks ma nüüd vist pean seda jälle laulma hakkama, lasin produtsendil fonogrammi teha,” rääkis Sepper saates „Hommik Anuga”.

Pärast esimest näitamist keelati see video ära. Nn valges majas öeldi: meil on noortele kõik teed valla, aga teie laulate, et sein on ees. „Ma ei olnud seda nii mõelnud,” kommenteeris Sepper. „Teksti kirjutasin kõlalise sarnasuse järgi originaali suhtes. Ja mingi mõtte püüdsin sisse saada. Aga seda allteksti ma tol hetkel ei osanud ise välja lugeda.” Algselt esitas seda lugu ansambel The Sweet.

Pärast sädelevat karjääri Vitamiinis aastatel 1977-1980 tegi Sepper tööd. „Olen igasuguseid töid teinud. Üks vahvam projekt oli firma, kus anti laud ja telefon ja üks kombainide angaar, sinna tuli ehitada tehas, kus hakati tootma ühekordseid voodilinasid. Olen kogu aeg muusika kõrvalt töötanud. Vitamiini ajal olin küberneetika instituudis. See andis sotsiaalse turvalisuse, kindla palga.”

Hiljem töötas Sepper Hotell Tallinna varietees lauljana, kuid see töö lõppes aastal 1991 päevapealt. „Olin valel ajal vales kohas. Tol ajal oli juba Eesti politsei, olin neile peksukotiks. Vabal päeval olin fuajees, rääkisin tüdrukutega juttu, lubasin endale väikse kokteili. Ütlesin tüdrukutele, et oskan tantsida küll ja tõstsin jala letile. Tuli miilits, näris nätsu ja küsis vene keeles, et kas jalg üle minu ka tõuseb. Kui vaja siis tõuseb, vastasin.”

Politseinik soovitas muusikul üsna ebaviisakalt lahkuda. Ta läks makki kinni panema. „Järsku olid kolm meest kallal. Üks lõi hambad välja, teine lõi kõrisse, kolmas tagus neerudesse. Viisid Vaksali tänavale, kaks tundi istusin keldris, kirjutasid 500 rbl trahvi välja.” Pärast seda ei laulnud Sepper 10 aastat – vigastuste tõttu ei olnud lihtsalt häält.

„See ei tõsta inimest just optimismipilvedesse,” meenutab Sepper oma tundeid pärast tragöödiat. „Eks elus oli hetki, kus mõtlesin, et lõpetaks selle tee üldse ära. Muusika oli mu elu, kui see võetakse ära, siis see mõjutab psüühiliselt kõvasti.”

Praegu Sepper seda lugu enam ei põe. „Mul on hea meel, et ma ei kanna inimeste peale viha.”

Üle saada aitasid sisemine endassevaatamine ja asjade endale selgeks tegemine. „Vaatan inimesi, kes on sattunud ratastooli - siis võib öelda, et läks hästi.”

„Mingil määral olen saanud ree peale tagasi, aga elu kõige tegusamad aastad läksid tühja,” sedastas Sepper. „Aastal 2001 tegin uue perioodi esimese loo linti, võtsin sihiks teha üks lugu aastas, siiamaani olen suutnud seda järgida.

Aeg-ajalt kutsutakse esinema erapidudel, juubelitel, pulmades. On kohti, kus mind mäletatakse, on kohti, kus mitte. Ühes pulmas laulsin „Lindat”, erilist reaktsiooni ei olnud. Pärast oli kõrval disko, kus lasti sama „Lindat”, siis läks möll käima. Oleks nad teadnud, et sama mees kerib kõrvalruumis juhtmeid kokku...”

Praegu Sepper „Lindat” enam väga laulda ei taha. „Olen seda niipalju laulnud, et on allergia tekkinud. Vabatahtlikult ma seda ei esita. Eks mul on muidki kenasid laule.”

Praegu toob Sepperi silmadesse sära töö kaitseliidu valvekoondises. „Olen relvastatud valvur. See on töö, mis võimaldab mul ka mängimas käia. Seal on väga lahedad inimesed, alati saan vahetada, kui vaja.” Vanaisana tunneb ta rõõmu ka kahest pojapojast.

„Olen pakkunud oma laule raadiojaamadele, aga pole tagasisidet olnud. Põlvkonnad on vaheldunud, paljud ei tea, kes on Raul Sepper,” rääkis muusik, meenutades, et Vitamiinist löödi teda omal ajal minema. „Olen alati olnud otseütleja,” lisas ta. Sepper ei hoidnud suud kinni, kui mänedžer muusikuid pettis. „Ma ei ole elu aeg kannatanud, kui kellelegi liiga tehakse. See on olnud üks mu elu kreedosid, et elada nii, et ei oleks piinlikult häbi.

Tänapäeval ajab närvi, kui vaatan, kui süüdimatult meie valitsejad toimivad. Ma ei imesta, et inimesed lähevad Eestist ära ja noored muutuvad samasugusteks küünikuteks.”