"Kui inimene on päikese käes 10-15 minutit kevadel selle kõige intensiivsema kiirguse käes, siis sellest täiesti piisab, et saada D-vitamiin kätte," ütles nahaarst "Ringvaates". Tema sõnul peaks paljastatud olema 40 protsenti kehapinnast, et toota vajalik D-vitamiini kogus.

"Kui inimesed on rohkem, siis nahk läheb pruuniks ja pruunidel inimestel see D-vitamiini süntees aeglustub," selgitas ta.

Loite sõnul tuleb päikese käes olla mõõdukalt. "Nahaarsti silmade läbi on igasugune pruun päikesekahjustus ja risk tervisele," kinnitas ta.

Oma naha suhtes tuleks olla tähelepanelik. Kahtlustada tuleks tema sõnul alati, kui nahapinnale tekib midagi sellist, mis teistest erineb ja ei sobi teistega kokku ning sellisel juhul tuleks pöörduda nahaarsti poole. "See võib olla mingi hästi tume muutus või võib see olla hoopis midagi roosat või punast," rääkis ta.

Olemasolevate sünnimärkide puhul tuleb jälgida seda, et kas nad muudavad värvi. Sünnimärk võiks olla ühtlast värvi, aga kui sünnimärgi keskele tekib heledam või tumedam ala, siis on see tema hinnangul kahtlane. Ka seda, kui sünnimärk hakkab ebaloomulikult suurenema, tuleks tähele panna.

Samuti soovitab Ulvi Loite kindlasti kasutada päevituskreemi ning valida apteegist selline kreem, mis kaitseb nii UVA kui UVB kiirguse vastu. Päikesekreemi koostisosade seas peaks olema ka tsink. Kuigi seda leidub enamasti just lastele mõeldud päiksekreemides, soovitab ta seda ka täiskasvanutele.

"Kui minna randa, siis kogu keha katmiseks võiks kuluda pitsitäis päiksekreemi," ütles Ulvi Loite, kelle hinnagul jätkub ühest päikesekreemist tavaliselt üheks kuni kaheks nädalaks. "Sellist olukorda, kus me võtame järgmisel suvel eelmise aasta päikesekreemi, ei tohiks üldse ette tulla."