Belgia optometristi prilliprojekt pakub Aafrika albiinodele taskukohast nägemisabi
Elu albiinona ehk pigmendipuudusega ei ole lihtne ka meie laiuskraadil, aga eriti keeruline on see Aafrikas, kus ohustavad terav päike, eelarvamused ja isegi ebausk. Nii tervishoiu kui teadlikkuse tõstmise projektid püüavad siiski olukorda kergendada ja Aafrika albiinod nii otseses kui ülekantud tähenduses rohkem päikese kätte tuua.
2025. aasta juunis toimus Harares esimest korda iludusvõistlus Mister ja Miss Albinism Africa, kuhu kogunesid üle kontinendi inimesed, kelle nahas pole tavapärasel tasemel pigmenti. Zimbabwe pealinnas toimunud gaala on üks näide, kuidas püütakse Aafrika albiinode olukorda parandada. Mitte ainult kaasnevad geenimutatsiooniga tõsised terviseriskid, vaid valdavalt mustanahalisel mandril on pigmendipuudusega inimesi ajalooliselt stigmatiseeritud, halvemal juhul isegi tapetud, nagu kinnitavad ka kümnest riigist kokku sõitnud osalejad.
Albinism esineb maailmas keskmiselt ühel inimesel 20 000-st, aga Sahara-aluses Aafrikas on see ligi neli korda sagedasem ja Zimbabwes esineb seda isegi umbes neljal tuhandest ehk kokku 70 000 inimesel. Lisaks kõrgendatud nahavähi ohule on kõige sagedasem kaasuv terviseprobleem kehv nägemine.
"Silmakliiniku konsultatsiooni ajal näeme me tavaliselt seda, et inimesel, kes albinismi käes kannatab, on ka sellised sümptomid nagu nüstagm ehk silmatõmblus. Selle korral silmad ei fokuseeri, vaid liiguvad pisut ringi. Silmad tõmblevad horisontaalselt, vertikaalselt või ringiratast. Nad on ka väga lühinägelikud. Nad näevad asju ainult nii lähedalt," selgitas optometrist Koen Van Pottelbergh, keda tuntakse ka hüüdnimega Prillimees.
Belgiast pärit optometristi asutatud mittetulundusühing Eyes for the World on aidanud juba 350 000 vaegnägijat eeskätt just arengumaades. Nüüd on Prillimehe fookuses Zimbabwe ja albiinod. Näiteks Kagu-Zimbabwes Masvingo vaegnägijate internaatkoolis on igal neljandal õpilasel albinism. Paljud neist lastest on tervisehäire tõttu pere poolt hüljatud.
"Mul oli ilma prillideta keeruline lugeda ja näha. Aga nüüd ma näen muutust, sest ma näen nüüd tähti. Minu prillid suurendavad neid, nii et nüüd ma näen tähti ja saan lugeda," rääkis üks õpilane.
Suurim takistus on seni olnud raha. Näiteks 47-aastane Brighton on viie lapse isa, kes elatub tarbekaupade müügist ühes Harare bussijaamas. Tema sõnul ei jätkunud tal raha isegi päikesekreemiks, rääkimata korralikust silmaarstist ja eriprillidest.
Van Pottelberghi lahendus on Adspecs prillid, mida saab vastavalt vajadusele korrigeerida. Van Pottelbergh tahaks, et prillid poleks ainult humanitaarabi, vaid muutuks isemajandavaks ja ta pakkus Brightonile hakata oma esindajaks ja kaasavaraks tuhatkond prillipaari.
Paar nädalat hiljem ongi Zimbabwe prillimehel Harare kesklinnas lett väljas. Prillide hind on üks dollar ehk umbes 85 eurosenti, mis on isegi kohalikele taskukohane.
Toimetaja: Karmen Rebane
Allikas: "Pealtnägija"



