Polaarteadlane Antarktikas: kõikidele inimestele ei sobigi sealne üksildus
Kolmeks kuuks Antarktikasse ekspeditsioonile minev polaarteadlane Priit Tisler rääkis "Ringvaates", et kõige hullem torm oli kümme päeva järjest, kui ööpäev läbi oli tunne nagu sõidaks täriseva neljakandiliste ratastega trammiga. Tisleri sõnul ei sobigi Antarktikas töötamine igaühele.
"Mis võiks olla veel parem kui et inimesel on võimalik teha tööd, mis talle meeldib. Kui ka tööandja on rahul ja ka lähedased ning sõbrad ja tuttavad ei kirtsuta silmi, siis on ju super", ütles polaarteadlane Priit Tisler, kes läheb Antarktikasse 13. korda.
Esimesed reisid sinna olid Tisleri sõnul sajaprotsendiliselt teadustööd. "Praegu on töö natuke nihkunud ka logistika peale. Mul on Soome uurimisjaama ülema asetäitja kohustused. Kogu logistika, jaam üles tõsta, käima panna, teadusaparatuur üle vaadata, nende hooldamine," nentis Tisler.
Antarktikas uuritakse muuhulgas samblikke, samblaid, meteoroloogiat, jääd. "Kõike reguleerib Antarktika leping aastast 1959. Kõik riigid käivad sõbralikult koos, istuvad pika laua taga ja arutavad."
Antarktikas on baase kokku üle 70. "Praegune missioon kestab kolm kuud ja meil on plaanis tagasi tulla veebruari teises pooles. Kõikidele inimestele ei sobigi selline üksildus. Starlink on kahe aastaga muutnud kolossaalselt Antarktika elu. Näiteks ma saan rääkida WhatsApp'iga. Videokõne töötab perfektselt. Samuti on seal raamatuid ja muusikat saab teha, inimesed on väga leidlikud," loetles Tisler, mida saab Antarktikas teha tööst vabal ajal.
Kõige pikem torm, kus pidi ainult sisetingimustes olema, oli Tisleril kümme päeva järjest. "Siis kaks päeva oli kõik korras ja tuli kaheksapäevane torm kohe otsa."
"See on ka Antarktikas probleem, et kuna päike paistab kogu aeg, ei saa eriti hästi und. See muidugi väsitab pikas plaanis. Paneme kardinad ette. Kõige hullem on tormi ajal, siis kõik täriseb, sõidad nagu trammis 60 kilomeetrit tunnis ja trammil on eel neljakandilised rattad all. Mõtled ainult sellele, et mingi pump üles ei ütleks, sest seda pärast remontida on keeruline," tõi Tisler välja.
Toit on inimeste peale täpselt välja arvestatud. "Kui me väikese lennukiga sinna lendame, siis lennuk võtab ainult teatud arvu kilosid peale. Peame väga hoolikalt arvestama, mida saame kaasa võtta. Põhiliselt kuivained ja külmutatud liha, kala ja vorstid, mida ostame Kaplinnast kaasa," sõnas teadlane.

Toimetaja: Annika Remmel
Allikas: "Ringvaade", saatejuht Grete Lõbu









