Rene Radala: teenistuskoertele tuleb julgeolekuolukorra tõttu rolle juurde
Teenistuskoerte koolituskeskuse juhataja Rene Radala rääkis saates "R2 Päev", et koerad saavad oma tööülesannetega paremini hakkama kui inimesed, kelle jaoks osa tööst võib olla liiga tugevaid emotsioone tekitav. Radala sõnul tuleb koertele keerulisemaks muutuvas julgeolekuolukorras rolle juurde.
Sisekaitseakadeemia Meriküla keskuses lõpetas teenistuskoerte põhikursuse kaheksa koerajuhti. "Teenistuskoerte väljaõpe kestab ligikaudu poolteist aastat ning koera töökarjäär tavaliselt kaheksa kuni kümme aastat," ütles sisekaitseakadeemia teenistuskoerte koolituskeskuse juhataja kolonelleitnant Rene Radala.
Selleks, et teenistuskoerte kursusele saada, on kindlad kriteeriumid nii koertele kui koerajuhtidele. "Peab olema mingit sorti ametnik, kellel on riiklik seos, mis tähendab seda, et peab olema ametkondlik suunamine. Amet hangib kutsika, vastavalt eeldusele, kas see on patrullkoer või narkokoer," tõdes Radala. "Me eeldame, et koolitusel alustavad noored kutsikad, vanuses kaks kuni neli kuud."
Tublisid teenistuskoeri ka tunnustatakse. "Tunnustamiseks on erinevaid põhjuseid. Tihti on politseikoertel väga olulised töötulemused, sest päästetakse elusid. Näiteks koerajuht Risto Kotkas osales koos teenistuskoeraga Leedus toimunud otsinguoperatsioonis, kus aidati leida sohu vajunud soomukiga hukkunud Ameerika sõdurit. Maksu- ja Tolliameti koerad aitavad avastada narkootikume, Päästeameti koerad aga otsida lõhkekehi," nentis Radala.
Radala liitus teenistusega 1993. aastal ja siis oli Eestis politseiametnikke 8000. "Praegu on meil kõiki vormikandjaid 3500. Kõik teenused on muutunud kompaktsemaks, sest inimesi on vähem. Tänu sellele, et suur roll on vabatahtlikel, on meie koerajuhtide arv suurem kui kümme aastat tagasi. Kui julgeoleku kriis peaks edasi liikuma, siis teenistuskoerte arv kindlasti kasvab, sest koerte rolle tuleb juurde," märkis Radala.
Koerad saavad oma tööülesannetega paremini hakkama kui inimesed, sest inimeste jaoks on osa tööst ehk teise inimese surm suuri emotsioone tekitav.
"Hea teenistuskoer on selline, kes on koostööaldis omanikuga, omab tööks väga kõrget motivatsiooni ja see on enamasti koerale kaasa antud geneetiline pagas. Seepärast kasutamegi tõukoeri, et kutsikat ostes tahame ette teada, milline koer temast võiks saada. Vanemad näidisena annavad selle pagasi edasi, mis tähendab, et kutsikad söövad hästi, mängivad hästi, on vähe keskkonnatundlikud ja rõõmsameelsed ehk kõik see, mis koeral töötegemiseks vaja on," selgitas Radala.
"Teenistuskoerte tähtsus vähenenud ei ole ning aina keerulisemaks muutuv julgeolekuolukord võib suurendada vajadust nende järele veelgi," nentis Radala.
Toimetaja: Annika Remmel
Allikas: "R2 Päev", saatejuht Ragnar Kaasik









