"Nüüdseks on enamjaolt juba kõik suitsupääsukesed rändele läinud. Praegu käib väga aktiivne vintlaste ja tihaslaste ränne," ütles Keskkonnaagentuuri lindude spetsialist Jaak Tammekänd.

Suuremad linnud õpivad valdavalt oma vanematelt, kuhu rännata, väiksemate lindude puhul on süsteemid erinevad. "Neil on juba sündimisest saadik sisse programmeeritud, kuhu nad talvituma liiguvad. Orienteerumiseks kasutavad nad nii taevatähti kui muid maamärke," selgitas Tammekänd.

Kõige arvukamalt rändasid linnuspetsialisti sõnul eile pöialpoisid. "Kablist liikusid tuhanded pöialpoisid läbi. Pöialpoiss on Eesti kõige väiksem lind, kaalub kõigest viis grammi. Neid võib küll kohata ka talvel, aga enamus liigub siiski soojema kliimaga piirkonda," tõdes Tammekänd.

Sinitihase puhul on tegemist osaränduriga, kes osaliselt jäävad siia talvituma, osad liiguvad lõuna poole. "Osad Soome linnud on juba meile jõudnud. Rasvatihased on samuti osarändurid. Eesti tihased küll väga kaugetesse piirkondadesse ei lenda, rõngastusandmete järgi on meie tihaste kaugeimad punktid Põhja-Itaalia ja Prantsusmaa," tõi Tammekänd välja.

Lindude rände järgi saab ka ilma ennustada. "Kui kurgede aktiivne ränne pihta hakkab, tähendab, et ongi kurjad ilmad käes. Kured kasutavad rändeks põhjakaare tuuli ja põhjakaare tuuled toovad ka põhjast külma. Nii et vanarahva ütlusel kured läinud, kurjad ilmad, luiged läinud, lumi taga on tõepõhi all. Luiged liiguvad meil arvukalt minema siis, kui esimesed öökülmad tulevad. Nii et lund meil veel lähiajal oodata ei ole," nentis Tammekänd.