"Pole mõtet joosta kohe psühhiaatri juurde rohtu küsima, vaid kõigepealt peaks üle vaatama oma elukombed, kuidas sa toimetad. Mõte on anda inimestele tööriistad, võimekus, enesejuhtimisoskused, enesega toimetulekuoskused ja kui nendest ei piisa, siis vaatame edasi, mis saab teha," ütles Eesti-Rootsi Vaimse Tervise ja Suitsidoloogia Instituudi teadlane ja psühholoog Rainer Mere, kes veab projekti, mille eesmärk on ennetada suitsiidikäitumist läbi depressiooni parema äratundmise ja optimaalsema ravi. 

Projekt on osa suurest üleeuroopalisest teadusprojektist MENTBEST, mida juhib Eestis Eesti-Rootsi Vaimse Tervise ja Suitsidoloogia Instituut ja selle raames toimuvad mitmed koolitused.

Mere sõnul on päris paljudes perearstikeskustes tööl vaimse tervise õed, kes kasutavad instituudi poolt välja töötatud tööriistu.

"Võimalusi on palju, aga me peame tõstma ka inimeste teadlikkust, et nad ei jääks oma muredega üksi ega ütleks, et psühhiaatriaegu pole, ma ei saagi oma murele lahendust ja keegi mind ei aita. Võimalused on olemas," sõnas Mere.

Mere sõnul peab ühiskonnas vähendama valehäbi. "Kui levib arvamus, et depressioon pole päris haigus või see on isiklik nõrkus, siis inimesed ei pöördugi oma murega mitte kuhugi. 2024. aasta lõpus tegime uuringu, kus 50 protsenti arvasid, et kui inimene väga tahab, võib ta depressioonist lihtsalt välja tulla või arvavad lausa, et depressiooniga inimesed on kuidagi ohtlikud. Need on väärkontseptsioonid," tõi Mere välja.

Täites küsimustiku võib saada rohkem selgust, kuidas saab iseennast või oma lähedast aidata. "Kui täidad selle küsimustiku ära, ei tähenda see kohe automaatselt, et sul on depressioon, vaid sinu vastustele tuginedes soovitame pöörduda spetsialisti poole. Ei tasu kohe ära ehmuda, aga kindlasti tasub edasi uurida," selgitas Mere.

"Kui sul on üks või kaks sellist päeva, kui sa ei taha hommikul voodist üles tõusta, pole see ilmtingimata veel punane lipp, aga kui sul on kaks nädalat selline tunne, et sa ei taha teha mitte midagi muud, kui olla ainult voodis, ja see ei ole sinu tavapärane käitumine, siis see on märk, et midagi võib olla valesti," tõi Mere välja.

Uuringud siiski vihjavad sellele, et vaimse tervise murede hulk on tõusnud. "Meie keskkond, kus me elame, on nii palju muutunud. Infot on nii palju, et aju kuumeneb üle, ei tule selle info hulgaga enam toime. Tahaksin inimestele ikkagi selle lootuse anda, et depressioonist on võimalik terveks saada," lisas Mere. "Ära jää ootama, kuni sul on nii halb, et sa enam üldse toime ei tule. Mida varem saab jaole, seda parem, sest vahel piisab ka ainult eneseabivõtetest ja rohtu polegi vaja. Või on rohtu vaja võtta lühemat aega."