Kohver: Oasise muusika räägib kõige paremast küljest inimeseks olemisest
Pikaaegne Oasise fänn Kohver rääkis "Ringvaates", et kuigi Oasise fenomeni on raske ühe lausega kokku võtta, on kindlasti üheks oluliseks aspektiks see, et nende muusika räägib kõige paremast küljest inimeseks olemisest.
Eelmisest nädalast saab Eesti kinodes näha dokumentaalfilmi "Oasis: Don't Look Back in Anger". "Ringvaate" palvel käisid filmi vaatamas 5miinuse liikmed Kohver ja Päevakoer, kes on Oasise muusika saatel üles kasvanud.
Päevakoera esimesed Oasisega seonduvad mälestused pärinevad aastast 1994, kui bändil tuli välja lugu "Whatever". "Mäletan, kuidas seda MTV-s tol ajal mängiti. See on mul selgelt meelest. Sealt mingi pisik kindlasti jäi," usub ta.
Kohver mäletab, kuidas 1997. aastal ilmus Oasise kolmas album "Be Here Now". Sellelt albumilt pärineb ka lugu "D' You Know What I Mean?", mis talle eriti eredalt meelde jäi. "Siis ma vaatasin, et täitsa lõpp, see on ju maailma kõige ägedam asi üldse, mis saab olla: helikopterid sõidavad ja jumala tuusad tüübid laulavad," muigas ta.
Värskes filmis räägitakse muuhulgas muusikast, vendade 15 aastat kestnud tülist ja sellest, kui suureks edulooks kujunes 2025. aastal uskumatu kiirusega väljamüüdud kontserttuur "Oasis Live '25".
"See film keskendub hästi palju sellele, mida see muusika tähendab inimestele, kes elavad erinevates maailma otstes; kuidas see muusika see on hästi lohutav ja räägib igaühega," avas Kohver.
Oasise tagasitulekutuuril käisid ka Kohver ja Päevakoer: esimene Mehhikos, teine Inglismaal. Meeste sõnul tekkis kontserdil publikus ühe suure perekonna tunne.
"Ma käisin küll üksinda, aga ma ei tundnud kordagi, et ma oleksin üksinda selle rahvamassi sees. Seal inimesed haarasid üksteisest kinni, lauldi koos. Nagu suur simman, kus kõik pidutsesid ühise eesmärgi nimel, et tervitada Oasise bändi tagasitulekut," kirjeldas Päevakoer.
Tema sõnul andis seda tunnet ka film hästi edasi. "Oli üks naljakas kaader, mis mulle meelde jäi – kui muidu oled harjunud nägema kaadreid kontsertidest, kus naised on meeste kukil ja vehivad kätega kaasa, siis seal oli mingi moment üks mees naise kukil, vehkis kätega kaasa ja nuttis."
Kohvri sõnul ei saa Oasise fenomeni ühe lausega kokku võtta. "See ei ole ainult muusika. See jutt, et nad on vennad, on juba äge. Universum on saatnud mingisse kohta sellise energia, et kaks venda on täielikud geeniused. See muusika räägib inimeseks olemise kõige paremast küljest: kuidas olla normaalne inimene," rääkis ta.
Päevakoer usub, et oluline on ka see, et tavalisel töölisklassi inimesel on nende muusikaga väga kerge suhestuda. "Keegi ütles intervjuus väga hästi, et kui mina kukun, siis Oasis kukub koos minuga, ja kui mina tõusen, siis Oasis tõstab ka mind."
Oasise 1991. aastal alanud lugu lõppes esimest korda 2009. aastal, kui bändi tuumiku moodustavad vennad Liam ja Noel Gallagher tülli läksid ning 15 aastat ei suhelnud. Seda, et bändis olles arvamused põrkuvad, teavad ka 5miinuse liikmed.
"Lavale lähed ikka, aga meil on paar korda turvamehed bäkkarisse saadetud küll. See on juhtunud alati pärast live'i," tunnistas Kohver. "Kui ma vaatasin seda filmi, siis ma vaatasin selle pilguga, et kurat, 5miinust ongi Eesti Oasis: me kõik oleme kuskilt Tartu panelkadest pärit töölisklassi poisid."
Oasise film sobib muusikute sõnul vaatamiseks nii neile, kes juba on Oasise fännid, kui ka neile, kellele Oasis ei meeldi.
"Ma arvan, et seda võiks minna vaatama inimesed, kes aktiivselt ei salli Oasist, kes on Tommy Yorki fännid, need mehed võiks vaadata seda filmi ja saada aru, mis on päris asi. Coldplay fännid, minge seda vaatama!"
Toimetaja: Karmen Rebane
Allikas: "Ringvaade"







