"Kokkuvõttes hääletab tarbija ise oma rahakotiga, milliseid tooteid ta poest tahab osta. Kui me ise ei osta Eesti kvaliteetset rohumaaveiseliha, siis seda ei saa ka seal poes olla, sest see kaob lihtsalt sortimendist ära," ütles MTÜ Toiduvalvurid asutaja Marge Tava.

Väga paljud väikesed lihatootjad on veel alles ja tahavad tarbijani jõuda, aga kuna suured kaupluste ketid ei võta Tava sõnul nende tooteid sisse, saab nende poole pöörduda otse. "Väga paljudel väiketootjatel on olemas e-poed," lisas Tava.

"Vabalt võib täna kaupluses müüdav apelsin või õun olla eelmise hooaja viljad," nentis Tava.

"Lihatööstustes on täna väga populaarne teha ühest kilost lihast kaks kilo sinki. Selleks tuleb ohtralt lisada vett, samuti fosfaate, mis vee ära seovad, et vesi singi seest välja ei kukuks ja jätaks mulje, et see on väga mahlane sink," sõnas Tava.

Samuti tahab tarbija saada ilusat roosat värvi sinki, aga selle jaoks peab tootja sinna sisse panema nitraate, mis hoiavad muuhulgas singi roosat värvi.

Kõik taandub sellele, et toit peab ka kauem säilima. "Tööstuslik toit enam ära ei kao. Enam pole võimalik, et igaüks kasvatab ise oma maalapil toitu."

Tava sõnul pole tema missioon öelda, et tööstuslik toit on halb, vaid see, et tööstuslik toit peab olema samamoodi tervist toetav. "Me oleme täna olukorras, kus me tahame parimat, aga ise oma rahakoti ja käitumisega ei toeta seda," nentis ta.

"Ma olen võrrelnud ja tahtnud leida väga neid argumente, miks maheliha on nii palju parem. Ma olen nõus, et see on loomadesse suhtumise mõttes väga palju parem, aga liha toiteväärtuse mõttes ei ole mahelihal ja tavalisel lihal suurt erinevust. Lõhe puhul on koguni vastupidist asja märgatud ja samuti on leitud, et odaval lõhel ei ole kallimaga võrreldes kõrgem toiteväärtus," tõi Tava välja.

On ka selliseid teaduslikke teooriaid, mis ütlevad, et liha kvaliteet sõltub ka sellest, kui kiiresti liha edasi hakatakse töötlema, kui loom on tapetud.

"Väga palju oleme tarbijatelt saanud kirju, miks ujub Talleggi kanaliha mingisuguse vedeliku sees. Talleggis ei kasutata vedeliku kogumise matti, vaid karbile on augukestega poorsem põhi tehtud, tõenäoliselt mängib siin rolli hinnaargument, et nii on odavam, aga kanaliha on väga vett täis ja kui see seal karbis seisab ja aegumistähtaeg saabub, hakkab vedelikku aegamisi eralduma, mis ei tähenda, et see liha oleks ebakvaliteetsem või halvem. Mina olen teinud sel puhul nii, et kui kuupäev hakkab lähenema ja ma tahan, et filee oleks mõnusalt mahlane, siis panen selle enne toiduvalmistamist korraks kergesse soolvette," tõi Tava välja.