Kuigi viimatistel USA presidendivalimistel tekitas palju kõmu seik, kui Taylor Swift võttis seisukoha ning avaldas Donald Trumpi asemel toetust Kamala Harrisele, siis Tallinna Ülikooli osaluskultuuri professor Katrin Tiidenberg tõi välja, et kui kuulsused toetavad nimeliselt poliitikuid, siis nad potentsiaalseid valijaid reeglina ümber ei veena.

"See on pigem nende inimeste aktiveerimine, kellel juba on sellised veendumused. See võib kohati ka vastupidise mõju anda. Kuulsuste jaoks on keeruline ka see, et ühest hetkest hakatakse ootama, et nad väljendaksid oma seisukohti. Eriti kui nende fännibaas koosneb hästi noortest inimestest, kelle jaoks on maailmavaateline positsioneerimine oluline," selgitas Tiidenberg.

"Teiselt poolt on seal risk, et kui sa väljendad selgelt oma veendumusi väga polariseerunud süsteemiga või selgelt kahest valikust koosneva süsteemiga, nagu on USA, siis see fännkond ei pruugi oma vanemate, kel on teistsugused poliitilised arvamused, käest saada enam neid hästi suuri rahasummasid, et Taylor Swifti kontserdile minna," lisas ta.

Sisulooja Maria Rannaväli sõnul on täna normaalsus, et inimesed ühismeediavoogudes mõjutavad teiste inimeste otsuseid. "See ei pruugi mõjutada reaalset valikut, aga teema toob ta orbiidile igal juhul. Kui mõni kuulsus propageerib ühte konkreetset kandidaati või räägib niisama laiemalt poliitikast: see on positiivne. Kui me tahame, et noored oleksid kursis ja osaleksid valimistel, oleksid osa meie poliitelust, siis tuleb arvestada, et sel viisil saavad nemad kätte oma uudised," selgitas Rannaväli.

"Nad saavad sotsiaalmeediast infot kandidaatide kohta ja laiemalt poliitika kohta. Eriti arvestades, et uudised ei ole sageli üldse kergesti arusaadavad. Isegi mina, kes ma olen ajakirjandust õppinud ja jälgin poliitikat iga päev, pean mingitel teemadel internetist abi otsima," lisas Rannaväli.

Kuulsusi jälgides on Tiidenbergi puhul oluline teha erinevat tüüpi poliitilistel sisuloojatel vahet. "Rahvusvahelistest uuringutest me teame, et klassikalised kuulsused joonduvad just mingisuguse kandidaadi seljataha. Nende seast kusjuures naissoost kuulsused teevad seda rohkem kui meessoost kuulsused. Sisuloojad ja sportlased teevad rohkem väärtushinnangulist, maailmavaatelist või teemapõhist kajastust," selgitas ta ning lisas, et kui valimised käivad ühe suure teema ümber, siis ei ole piir nende kahe vahel nii selge.

Rannaväli sõnul tasuks mõelda, kui palju mõjukaid sisuloojaid tegelikult on. "Võib jääda mulje, et neid on nii palju ja kõik postitavad, aga ma mõtleksin kriitiliselt, et kui paljudel neist päriselt ka suur mõju on. Seal on suur erinevused. Kui pika staažiga sa oled, kui pikalt su jälgijad on sinuga kasvanud. Täna võib igaüks olla sisulooja. See on väga lai termin. Poliitik, kes ise postitab naljakaid videosid Tiktoki, võib samuti definitsiooni järgi olla," sõnas Rannaväli.