Mesinik: linnas on looduslik konveier mitmekesisem kui maal
Tallinna mesinike seltsi juhatuse esimees Erki Naumanis rääkis "Vikerhommiku" stuudios, et tänu linna mitmekesisusele korjatakse seal mett veel täiel jõul samal ajal, kui nii mõneski maapiirkonnas on korje juba lõppenud.
Naumanis alustas linnas mesindamisega 2014. aastal, sest elab linnas ja kodu lähedal on ikka hea hobidega tegeleda. Esialgu toimetas ta Teletorni lähedal sõbra pinna peal ja kui sealt lahkuda tuli, leidis Endla ja Hipodroomi kandis põhilise ala, kus töötada.
Linnas töötamiseks valitakse eraldi mesilased, kes on malbed ja rahulikud. Nõel ees lendavaid mesilasi linna ei tooda. Mesitarusid pannaks praegu peamiselt katustele sellepärast, et need ei oleks inimestel silme ees ja et mesilaste lennukoridor algaks piisavalt kõrgelt. "See väldib juba algatuslikult selle, et inimene ja mesilane kokku saaks, sest millegipärast inimene kardab nõelavat putukat," rääkis Naumanis.
Tallinnas on hetkel registreeritud mesilaid 63 ringis. Kui on soov linna oma mesitarud paigaldada, siis on mesinikud leppinud hea tava, siis peaks olema naabrite nõusolek, et ei tekiks konflikte. Eesti Mesinike Liit korraldab huvilistele ka erinevaid koolitusi, mis näitavad tee kätte. Olustveres saab omandada ka neljanda või viienda taseme mesinikuharidus, kui on soov spetsialistina pühenduda.
Iga mesinik peab linnas tegema ka järelevalvet ja iga aasta on igal mesinikul kohustuslik teha müügianalüüsid, millega kontrollitakse kolme näitajat: niiskust, diastaasi ja HMF-i. Mõned mesinikud on endale võtnud kohustuseks teha ka kulukaid raskemetallide analüüse, et näha, mis linnakeskkonnas meega toimub.
Kuigi linnas on järelevalve hea, siis taimemürkidega võib probleeme ette tulla sellegipoolest, sest näiteks Tallinna paljusid koduaedu ei kontrollita. "Aga üldiselt ei ole linnamesi maameega võrreldes midagi erilist. Mõlemad meed on head," tõdes Naumanis.
Linnatingimuses on hea saak ühe mesilaspere tingimustes 100 kilogrammi, keskmine saak jääb 50 kilogrammi juurde. Tallinna kesklinna oludes korjatakse mesi remmelgate, kellukate, aedlinnade õunapuude, marjapõõsast, siis vaherite ja kastanite. "Praegu lõpetas pärn just õitsemise. Linnas on looduslik konveier tunduvalt mitmekesisem kui maapiirkonnas. Seal on kevadel intensiivne õitsemine, siis tekib korjepaus maist jaanipäevani ja siis tuleb võib-olla midagi juurde. Mõned mesinikud on rääkinud, et maal on juba korje lõppenud, aga meil Tallinnas korje käib täiel jõul," rääkis Naumanis.
Toimetaja: Neit-Eerik Nestor
Allikas: "Vikerhommik", intervjueerisid Sten Teppan ja Kirke Ert