Aiajäätmete metsa alla viimine soodustab võõrliikide levikut
Kliimaministeeriumi elurikkuse kaitse osakonna nõunik Merike Linnamägi näitas "Terevisioonis" ohtlikke võõrliike ning rääkis, kuidas ära tunda ja oma aiast ära ajada karuputke, pihlenelast, pargitatart ja lumimarja. Tema sõnul võime aiajäätmeid metsa alla viies tahtmatult võõrliikide kasvule kaasa aidata.
"On taimi, mida ei tohi oma koduaeda istutada. Meil on võõrliike, mida ei tohiks üldse aias olla ja on liike, näiteks nagu lumimari ja pihlenelas, mis võivad aias olla, aga peab olema hoolas, et nad aiast plehku ei pane ehk paljunema ei hakka," selgitas kliimaministeeriumi elurikkuse kaitse osakonna nõunik Merike Linnamägi.
Vanemates talukohtades on küllaltki sage vaatepilt, et inimese kõrguseks kasvavast kaunist pihlenelasest on saanud mitmeid meetreid pikk müür ja kõrge taimemass.
Kui igapäevaselt oma aia eest hoolt kanda, siis seda ei juhtu, aga kindlasti peaks tähelepanu pöörama sellele, et meil on päris palju aiataimi, mis laisa aedniku käest võivad jalga lasta. Eriti võib see juhtuda siis, kui oma aiajäätmed viiakse metsa alla, kus taimed lähevad kasvama.

"Kuldvits on näiteks Kesk-Eestis suur probleem, kus vanad söötis rohumaad on paksult kuldvitsa täis. Kuldvits on küll ilus, aga Eestis on see taim kasvatuskeeluga ja seda ei tohiks üldse inimestel aedades olla. See on üks neist liikidest nagu lumimari, pihlenelas ja pargitatar, mille puhul me teeme juba teist aastat tõrjekaitseid, et välja selgitada, mis kõige paremini mõjub, et me oskaksime inimestele nõu anda," selgitas Linnamägi.

Pargitatar võib kasvada kolme meetri kõrguseks, see on hästi kiire kasvuga taim, aga lahti saada temast on praktiliselt võimatu. "Võid niita ja kaevata kümme aastat järjest, aga kuskilt pistab ikka nina välja."
Kõige paharetim paharet võõrliikidest on karuputk, mille vastu ei tohi minna, sest ta põhjustab päikesega koos põletust ja probleem on selles, et kui taimemahl naha peale satub, siis põletus võib välja lüüa ka järgmistel aastatel. "Sel aastal tulevad villid ja järgmisel aastal esimese tugeva päikesega võivad samal kohal uuesti villid tulla, karuputkemahl rikub naha kaitse päikese vastu täiesti ära."
Enamus võõrliikide puhul on tüüpiline, et nad on kiire ja võimsa kasvuga. "Ja et nad on ka ilusad, siis seepärast nad kunagi siia ka toodi."
Linnamäe sõnul alustati 2005. aastal Eestis karuputke tõrjega ja on kohti, kus sellest on täiesti lahti saadud ning kohti, mis on veel tõrjes. "Praegu on 2200 hektarit karuputke kasvukohti meile teada. Vene ja Läti suunas on olukord kahjuks päris hull, meie saime õigel ajal jaole."
Toimetaja: Annika Remmel
Allikas: "Terevisioon", intervjueeris Katrin Viirpalu