Augusti lõpus annab Tallinnas kontserdi Briti elektroonilise popmuusika teerajaja Orchestral Manoeuvres in the Dark (OMD). Ansambli laulja ja üks asutajaliikmeid Andy McCluskey ütles saates "Ringvaade suvel", et ootab Tallinna kontserti elevusega. Viimati esines bänd Eestis 2020. aastal

"Uues riigis on alati pisut närvesööv mängida. Kui paljud on meid üldse kunagi varem näinud? Ilmselt mitte paljud. Nemad ei tea, mida oodata, ja meiegi ei tea, mida oodata. Olles ühe korra mänginud, ja mäletades, et oli hea kontsert, ootan ma 29. augusti väga," lausus ta.

Aastate jooksul on OMD-l kujunenud eriline side Ida-Euroopa publikuga. McCluskey usub, et selle üheks põhjuseks on nende laulude ülesehitus.

"Enamikul meie lauludest, eriti esimestel aastatel, polnud refrääniks sõnad, vaid meloodia. OMD-ga kaasa laulmiseks ei pidanud inglise keelt oskama. Võib-olla on asi selles," arutles ta.

McCluskey sõnul ei loodud OMD-d eesmärgiga vallutada edetabeleid. Tema ja Paul Humphreys hakkasid koos muusikat kirjutama juba 16-aastaselt ning nende looming ei leidnud alguses isegi sõprade poolehoidu.

"Viimaks julgesime 1978. aastal, peaaegu 48 aasta eest, lavale minna ja oma laule mängida. Me ei saanud arugi, et kirjutame väga popilikke meloodiaid, aga need olid eksperimentaalsete ideedega läbi põimitud," kirjeldas ta.

Ka ansambli nimi sündis juhuslikult. "Bändi nimi tuli sellest, et ma kirjutasin asju oma magamistoa seinale. Kui hakkasime kontserti andma, oli meil imelikku nime vaja, sest see oli ju veider idee, et kaks makiga meest mängivad laule, mis nende sõpradelegi ei meeldi," naeris muusik.

Samaaegselt OMD-ga alustas muusika tegemist teine Suurbritannia suur sündibänd The Human League. McCluskey märkis, et kahel bändil polnud teineteisest esialgu õrna aimugi. Elektroonilise muusika läbimurde taga seisis aga Gary Numan.

"Pöörane oli see, et me alustasime 1978. aastal. The Human League alustas vahetult enne meid. Kumbki meist ei arvanud, et meist saavad popbändid. Me tegime lihtsalt oma muusikat, see oli meie hobi. Aga kui Gary Numani lood järsku hittideks said, hakkasid kõik elektroonilisest muusikast rääkima ja seda kirjutati üha rohkem. See, mis veel 1978. aastal tundus hullumeelse ideena, oli 1980. aastal uus rahvusvaheline popmuusika."

Aastate jooksul on OMD-d nimetanud oma mõjutajaks mitmed tuntud artistid, nende seas Moby, Red Hot Chili Peppers, U2 ja ZZ Top.

"ZZ Top on mu lemmik, see vastab ka tõele. Üks meie esimesi telesaateid Inglismaal oli 1980. aasta alguses, see oli saade "Old Grey Whistle Test". Seal esinesid bändid otse ja meie olime ka BBC stuudios. ZZ Top oli seal samaaegselt. Me kõik olime siis 19–20-aastased ja pidasime ennast millekski uueks. Me pidasime neid vanamoelisteks Texase bluusroki habemikeks ega tahtnud nendega tegemist teha, aga meie meeldisime neile väga," naeris McCluskey.

Hiljem sai ta teada, et OMD looming mõjutas ka ZZ Topi suurimat menuplaati. "Nad kasutasid seal rütmimasinaid ja süntesaatoreid. Ja seda, kuidas ma oma basskitarriga liigun ja sellega vehin, kopeerisid nad oma videotes," kirjeldas ta.

1996. aastal otsustas bänd pausile minna. Kümme aastat hiljem leidsid muusikus tee OMD-i juurde tagasi. Pärast taasühinemist keskendus bänd esmalt kontsertidele.

"Kõige tähtsam oli kontserte anda ja seda nautida. Näha, kas inimesed tahavad jälle meie kontserte vaadata. See on väga tore olnud, inimesed on meid vaatamas käinud ja kontserte nautinud. Meie kontsertidel käib nüüd rohkem rahvast kui 40 aasta eest," ütles McCluskey.

Mõni aeg pärast taasühinemist tekkis liikmetel soov kirjutada ka uut muusikat. "Me nägime kõvasti vaeva, et see hea tuleks. Need neli plaati, mis oleme viimase 17 aastaga teinud, olevat sama head kui 80-ndate alguse albumid. Viimane oli Ühendkuningriigi edetabelites teisel kohal. Neetud Taylor Swift ei lasknud meil esimeseks tõusta," naeris ta.

McCluskey sõnul on tema muusikalised mõjutajad jäänud alates noorusest samaks. Nii peab ta oma suurimateks iidoliteks Kraftwerki, Neud!, David Bowier, Roxy Musicut ja Brian Enot.

"Ma kuulan nende muusikat endiselt. Muusika, mida sa kuulad teekonnal lapsepõlvest täiskasvanuikka, teekonnal, mille jooksul sa täiskasvanuks arened, see muusika jääb igaveseks sinu elu heliribaks," märkis ta.