Eesti Rahva Muuseumis (ERM) avati eelmisel nädalal briti kunstniku Monster Chetwyndi fantaasiarikas osalusnäitus "Saba ja sarvedega",  mis on Chetwyndi esimene näitus Baltimaades. 

ERM-i direktor Laura Kipper ütles "Vikerhommikus", et Chetwyndi näituse jõudmine Eestisse on eriline hetk, sest tegemist on muuseumi jaoks väga põneva ja piire uuriva projektiga.

"Osaluse aspekt, mis näitusel on, on meie enda jaoks kõige olulisem sellest näitusest. Me räägime kunsti ja kultuuri piiride miksimisest, sümbolite, tähenduste ja lugude ajast aega omavahel sidumisest, mille kaudu Monster oma sõnumit avab," lausus ta.

Kuigi näitus on avatud olnud vaid loetud päevad, on muuseumiõpetaja Anna Liisa Regenspergeri sõnul juba näha olnud inimesi, kes tulevad teist või kolmandat korda tagasi.

"Kui esimesel korral lapsevanemad ei julge kohe käsi külge panna, siis ma olen näinud neid isasid, kes on teist või kolmandat korda kaasas ja nüüd ehitavad arhitektuurikooli kollikodu või on endale valmistanud suured kübarad, mis viiakse pärast koju, sest naine peab ka nägema, millega ma hakkama sain. Seda osalust, rõõmu ja lusti järjest tuleb ja kasvab," tõi ta välja.

Kipper lisas, et nende jaoks on mäng oluline osa näitusekogemusest. Samuti oli kunstniku soov, et selgitavaid tekste oleks väljapanekul nii vähe kui võimalik.

"See paneb mõtlema, mida need pildid ja visuaalid tähendavad. Monsteril endal on väga tugev seos filmikunstiga ja seal on palju viiteid filmidele. Kogu Briti ja võib-olla ka maailma kultuuriruum, kust Monster tuleb, on meile avastamiseks väga põnev," usub ta.

Monster Chetwyndi tuleb Eestisse oktoobri alguses, kui peetakse ERM-i sünnipäeva. Selleks ajaks on planeeritud kunstniku perfomance ja vestlusring. "Ta on tõesti vaimustav kunstnik," tunnustas Kipper. Samuti on plaanis sõbrunemisõhtud ja loengust Eesti koleelukatest ja mängimise tähendusest.

"Monsteri looming kutsubki kõiki meid mängima. Lapsed on loomulikult kõige vahetumad, nad ei ole unustanud, mida tähendab mängimine, aga meis kõigis, ka isades, emades, vanaemades, vanaisades, leida see julgus panna kübar pähe ja minna lavale või joosta lihtsalt ringi, mängida koos," rääkis Kipper.

Kuigi näituse keskmes on koleelukad, ei pea Kipperi sõnul kartma, et väljapanek lapsi hirmutab.

"Hirmu on meie ümber väga palju, aga meie kindlasti ei ole paik, kus seda hirmu lisaks tunda, vaid pigem mõelda, et mida tähendab see, kui ma panen kübara pähe: kas ma võin kellekski teiseks muutuda? Kas ma võin enda identiteediga julgemalt mängida? Kui me oleme rääkinud Eesti koleelukatest, ei ole meil mõte kedagi hirmutada, vaid rääkida selleks, et inimene on tihti mõtestanud seda maailma, mis jääb väljaspool meie teadvuse piire. See on avastusretk, kuidas hirme on nimetatud ja mida need kollid on meile tähendanud läbi kultuuri."

Seetõttu ei ole unustatud ka meie enda müütilisi tegelasi. Nii on näitusele loodud lugemisnurk, kus saab tutvuda näiteks Põhja Konna ja Kalevipojaga. "Nemad on ka väga suured müüdid. Katsume neid natukene murde või uurida, mida nad meile tähendavad," tõi Kipper välja.