"Hobitalu tähendab seda, et me teeme kõike oma põhitöö kõrvalt. Rahalises mõttes see ära ei tasu, aga emotsionaalses mõttes tasub kindlasti ära," ütles Suureoja hobitalu perenaine Marili Põrk.

Suureoja hobitalu sai alguse sellest, et lastel oleks koht, kus nad näevad päris maaelu. "Meil on neli last, kellest kaks on juba suured ja nendel on taluelu juba väga selge," nentis perenaine.

Hobitalus on ligi 300 looma, kellest üle 250 on lambad. "On lihaveised ja Šoti mägiveised, lehmavasikas, kes tulevikus loodetavasti hakkab ka piima andma, kitsed, haned, kanad, kalkunid, küülikud, paabulinnud, kassid ja ka kaheksa koera. Me teeme kõike oma perega, abilisi meil ei ole," lisas Põrk.

"Oleme mõelnud ka sellele, et talupidamine üldse ära lõpetada. Suvel on heinategu keeruline aeg, et kas saab tehtud. Kui on poegimised või loomad on aia maha murdnud ja ära jooksnud, siis mõtled selle peale. Või kui oled lihtsalt väsinud. Me tegeleme elusloomadega ja ka tavainimesed ei taha ühel töökohal üle viie aasta olla. Aga me jälle jõuame selleni, et võtame endale uue looma ja elu läheb jälle rõõmsalt edasi," muheles Põrk.

Kümme aastat on hobitalu olnud avatud talude päeval huvilistele avatud ja nii on see ka tänavu.