"Meie hommik algab kanade väljalaskmisega kella viie-kuue vahel," ütles Ahisilla taluaia peremees Timo Varblas.

"Meil ei ole lihtsalt tootmine, vaid see on eelkõige meie kodu. Sellepärast ei ole kõik meie rohumaad köögiviljapõllud ja ülejäänud rohumaa pole kanu täis, vaid meil on mõnus elukeskkond, kus on 1400 rohumaakana, " sõnas Ahisilla taluaia perenaine Kelli Talving. "Meil on ka köögiviljad ja lõikelilled."

Talu on olnud Varblase vanaema kodu. "Oma lapsepõlved olen kõik seal veetnud. Enne taluelu olin ma põhikoolis õpetaja ja Kelli tegutses kommunikatsioonialal. Natuke oli ka COVID see, mis meid koju ajas," meenutas Varblas.

Pere sissetulek tuleb munade ostjalt ehk inimeselt, kes hindab, mismoodi nad kanu peavad.

Talus peetakse kanu rohumaal, kus kanad liiguvad liigutatavate majade ja aedadega ringi. "Eestis oleme pioneerid, aga mujal maailmas on selliseid pidamisviise ammu rakendatud," selgitas Varblas.

Kui kana sööb toitu, püsib toit tema sees kolm ja pool tundi. "Kana sööb rohumaal värskeid putukaid ja vihmausse, see on tema vitamiinilaud, mis annab kohe ka muna maitses tunda. Uputatud muna ehk pošeeritud muna saab teha munast, millel on koostis hästi koos. Kui paned muna vette ja see lihtsalt laiali vajub, siis juba sellest on kvaliteet väga hästi aru saada," tõi Varblas välja.

Tänapäeval peab talunik Varblase sõnul tegelema tootmise, tõuaretuse, ilmaennustamise, raamatupidamise, turundamise, autojuhtimise, veterinaaria, kaevamise ja rohimisega.

"Miks on talunikul tunnetus, et ametkondadega käib vägikaikavedu, siis seepärast, et talunik peab tänapäeval tegelema absoluutselt kõigega ja kui seal vastas on natuke kitsam valdkond, kes tegeleb näiteks kitsalt ainult määrustega, siis eeldus, et talunik peab ka selle kõigega kursis olema, kuni seletuskirja ja tähenduseni välja ning püüdma mõista, mida sellega on tahetud öelda, siis siit tekib kõige rohkem lahkehelisid. Päriselu põllu peal ja võib-olla see hästi tähenduslikult kirjutatud määrus teinekord ei pruugi päris kokku minna," nentis Varblas.