Rokkmuusikal "Seto Odüsseia" jõuab lavale ka sel aastal. "Suvi on olnud kõigele vaatamata imeline ja me kõik ootame seda päeva, mil publik tuleb jälle Luhamaale ja saame avaakordide saatel alustada teist hooaega," rääkis näitleja Anne Veesaar.

"Ma olen väga tänulik selle 7000-pealise publiku ees, et nad tulid sinna kaugele Euroopa piirile. Et nad trotsisid vihma, tuult, sääski, kaugust, muda, mida iganes. Aga meil oli ka selline tunne, mis võib-olla oligi lihtsalt tunne, et sellesse asjasse suhtutakse väikese eelarvamusega," lisas Veesaar.

"Mingisugune Seto Kuninglik teater kusagil ilma veerel, lauda nurgas mõmisevad omavahel midagi seto keeles lammaste sabade taga. Keelest aru ei saa, lugu on ka kahtlane, kuidas Odüsseus järsku sinna Setomaale jõudis. Kõik see kokku on üks "rokkmuusikal". Aga pärast kontrolletendust hakati ühtäkki pileteid ostma ja inimesed tulid kohale," märkis näitleja.

Sel hooajal on publiku heaolu silmas pidades võetud kasutusse ka üks tehniline lahendus. "Tegelikult oli juba eelmisel aastal meie kavalehel päris põhjalik eestikeelne sisu seletus pilt pildi haaval, mille eest saime ka kõvasti head tagasisidet. Aga pärast kuningliku teatri talvist väljasõitu Oulusse, kus me ise nägime saamikeelset ooperit ja kuidas tuhat inimest ooperiteatris hoidsid põlvede peal oma head sõpra nutitelefoni, kus jooksis tõlge, siis see kogemus oli lihtsalt nii sujuv, mugav, professionaalne ja lahe, et tahtsime selle üle võtta," selgitas muusikali autor Matis Leima.

"Tegelikult me liiga palju ei muretse. Teise vaatuse alguseks räägivad kõik juba seto keelt. Aga lahendus ise on nii mugav ja kaasaegne, et oleme selle tööle pannud," lisas ta.

Samas kipuvad inimesed niigi teatrietenduste ajal nutitelefoni vaatama ja mitte selleks, et subtiitreid lugeda. See segab ka näitlejaid. "Seto odüsseia" lahendusest suudab Veesaar aga üle vaadata. "Sest taust on telefonil tume ja selle peal on valge tekst. Ta ei helenda niimoodi," lisas Veesaar.

"Seto odüsseias" rullub lahti 3000 aastat vana lugu sõjajärgsest kojujõudmisest. "Väga aktuaalne praegu ka. Ootame ju ühe suure koleda sõja lõppu. See, mis pärast sõda toimub on vähemalt sama tähelepanuväärt kui sõda ise. Nagu õiges võimsas loos ikka, ei puudu sealt armastus, inimsuhted, taplus, hulganisti nalja," rääkis Leima.

"Odüsseuse loo Setomaale toomine on juba ise hübriid ja ootamatu kooslus. Rokkmuusika sinna juurde on ainult loomulik lisandus, millega kõlapilt ja tegevus tänapäeva tuua," lisas ta.

Lisaks teise hooaja produtseerimisele käib Leimal suur töö järgmise muusikaliga, mis jõuab lavale kahe aasta pärast. "See räägib hoopis kaugematest asjadest kui Setomaa. Toome lavale Eesti riigi sünniloo puhtas eesti keeles. Peategelasteks Jaan Tõnisson ja Konstantin Päts ning kõik nende ümber olnud aatekaaslased," rääkis Leima.

Enne seda jõuab lavale draamatükk "Hinnakiri", mille kirjutas Kauksi Ülle Anne Veesaarile ja Merle Jäägerile. "Lugu on kahest päriselt elanud vanast prostituudist, kes on paigutatud hooldekodusse. Seal nad hakkavad meenutama oma elu ja seiklusi. See on puhtas seto keeles, mille puhul läheb ka innovaatilist tõlkelahendust tarvis," sõnas Veesaar.