Juulikuu esimesel päeval on Tallinna tervishoiu kõrgkooli uuel rektoril Ulvi Kõrgemaal esimene tööpäev uues ametis. Kuigi amet on uus, on Kõrgemaa tervishoiu kõrgkoolis töötanud alates 2003. aastast.

"Koolis, mitte ainult kõrgkoolis, töötades on üks suurepärane asi see, et õppijad kogu aeg vahetuvad. Kogu aeg tulevad uued õppijad ja uued põlvkonnad on alati teistsugused kui eelmised. See lisab seda meeletut põnevust ja arengut, sest igat järgmist põlvkonda tuleb uutmoodi koolitada, nad on teistsugused," rääkis Kõrgemaa "Vikerhommikus".

Praegune põlvkond on tema sõnul väga uudishimulik. "Nad on uudishimulikumad, kui meie omal ajal olime. Teine asi on see, et väga kergesti on võimalik informatsiooni kätte saada. Kui tuli internet ja googeldamine, siis oli ühtemoodi, nüüd on meil AI, keda me peame kogu aeg kontrollima," kirjeldas ta, mille poolest tänapäeva tudengid silma paistavad.

Sel aastal kaitses Kõrgemaa doktoritöö, kus ta uuris õenduse arengut läbi kolme aastakümne. Ühe suure muutusena tõi Kõrgemaa välja, et tänapäeval on valdav enamus õdedest kõrgharidusega. "See haridustaseme tõus on kindlasti see, mis on õendusse oma positiivse jälje jätnud," märkis ta.

Sisulise poole pealt tõi ta ühe muutusena välja, et tema õpingute ajal õpetati peamist protseduurikeskset õendust ehk kuidas mingeid asju teha, aga nüüd pannakse üha enam rõhku inimkesksusele. "Täna juba õed, kes töötavad, näevad patsienti kui tervikut koos kõikide tema vajadustega. See terviklik lähenemine inimesele on oluliselt suurenenud."

Samas nentis ta, et kuigi patsientide arv ühe õe kohta on väheneud, siis õdede tunnetus oma töökoormusest on tõusnud. "Õed on rohkem koormatud. Nende teadmised on suuremad, nende oskused on paremad, nad teevad rohkem, patsiendid on keerulisemad. Seega on ka see tunnetatav töökoormus suurem," lausus Kõrgemaa.

Seda, et tehnoloogia inimeste eest hoolitsemise üle võtab, Kõrgemaa ei näe. "Ma olen muidu väga tehnoloogia sõber ja arvan, et tehnika aitab tulevikus veelgi rohkem, aga ma siiski arvan, et inimese hoolitsemisel, hooldamisel ja heaolu tagamisel jääb see teine inimene siiski kõrvale, isegi juhul kui robot tuleb ja teeb mingid asjad ära."

Küll aga kasutatakse roboteid õppetöös. Nii on tervisehoiu kõrgkooli simulatsioonikeskuses kasutuses robotid, kes käituvad nagu inimesed, et tulevased õed, ämmaemandad ja kõik teised spetsialistid saaksid turvaliselt harjutada ja võimaluse eksida. "Võimalus eksida õppimise ajal on äärmiselt oluline, et saada ka halvad kogemused kätte nii, et kellelegi kahju ei tee," on Kõrgemaa veendunud.

Kuigi Kõrgemaa sõnul on tööturul jätkuvalt õdede puudus, näeb ta, et peagi lõpetama hakkama suuremad lennud – koos Tartu tervisehoiu kõrgkooliga võetakse iga aasta vastu üle 700 aasta õe – võivad valdkonda peagi leevendust tuua. Samas näeb Kõrgemaa ka ühe lahendusena meeskonnatöö parandamist tervisehoiuasutustes.

"Meil on ju hooldajad, kes on samuti koolitatud, tegevusterapeudid, füsioterapeudid ja nii edasi. Võib-olla natukene vaadata seda meeskonnatööd ja neid kohustusi jagada," lausus ta.

Esimese suurema väljakutsena uues ametis tõi Kõrgemaa välja institutsionaalse akrediteerimise, mis kooli sel sügisel ees ootab. Samuti on tegemisel uus arengukava. "Need on sellised väga suured sihiseadmise kohad," lausus ta.