Avent ja Allandi kohtusid kevadel enam kui tuhande gümnaasiumiõpilasega üle Eesti. Teemaks mitmed sotsiaalmeedias levivad trendid ja kuidas need mõjutavad noorte arusaamu mehelikkusest, naiselikkusest, suhetest ja ilustandarditest.

Üks viimase aja murettekitavamatest trendidest on n-ö looksmaxxing. "See on viis enda välimuse maksimeerimiseks. Tihti kehtib selliste äärmuslike asjade puhul see, et baas, mille peale need toetuvad, ei ole otseselt negatiivne. Selles ei ole ju midagi halba, et oma välimusele palju tähelepanu pöörata, aga see muutub problemaatiliseks siis, kui selle välimuse maksimeerimiseks kasutatakse näiteks haamrit, et põsesarna- ja lõualuudesse mikromõrasid toksida, et need uuesti tugevamalt ja "mehelikumalt" kokku kasvaksid, kuigi sellel puudub igasugune alus," rääkis Grete Maria Avent.

Sotsiaalmeedias selline lähenemine aga levib ja seda päriselt ka järgitakse. "Mina olen näinud ka sellist alternatiivi, kus haamrit pole käepärast olnud ja kasutatakse rusikat. Panedki endale paar korralikku toud ja loodad, et luud kasvavad über-mehelikus vormis tagasi," lisas Avent.

Välimusega on seotud ka mewing'u nimeline trend, mille eesmärk on samuti olla võimalikult "atraktiivne". "Jällegi, oma olemuselt ei ole ta väga ohtlik. Tehniliselt on tegu sellega, et surud keele kurgulakke ja tänu sellele sinu näojooned natukene muutuvad. Ei ole ohtlik ega vägivaldne, aga kuna see saadab hästi äärmuslikku liikumist, kuidas hästi kiiresti välimust parandada, siis moodustab see kõik terviku, kus ei saa piire nii lihtsasti kehtestada. Et siit alates on kogu asi veel tervislik ja tore ja siit on ohtlik ala," selgitas Avent.

Kui eelpool mainitud trendid keerlevad eelkõige poiste ümber, siis tüdrukute puhul lisandub teemana ka keha. "Teame ju kõik, et tüdrukutel on rasked teemad ka söömishäiretega. Tegelikult ka igasuguste rasvalahustajate näkku süstimine käib ka sellega kaasas," lisas Johanna Allandi.

"See ilustandardi peale surumine hakkab väga varakult. Kindel suunitlus, et selline sa pead välja nägema, et olla kõige ilusam ja atraktiivsem," lisas Avent.

"Sotsiaalmeedia annab väga vale kuvandi sellest, milline päris inimene tegelikult on. Kui me näeme neid perfektseid kehasid ja nägusid seal, siis 13-aastane võibki mõelda, et miks mina selline välja ei näe," nentis Allandi.

Sotsiaalmeedia kaudu jõuab noorteni ka sisu, kus esitletakse väga jäikasid soorolle. "Teemade hulgas, millest nn manosfääris räägitakse, on hästi palju ka elustiili-küsimusi. Näiteks raha. Kuidas seda teenida, kuhu investeerida, kui palju, krüptoteemad. Nende juures ma olen näinud lugusid stiilis, et "see 14-aastane poiss teenis eelmine nädal viis tonni". Teismelisena tuleb esimesena pähe mõte, et "tahaks ka", rääkis Avent.

"Ma ise mäletan, kuidas tahtsin teismelisena iseseisvust. See on juba käega katsutav ja üks koht, kus noored seda iseseisvust juurde tahaksid, ongi raha. Rahateenimise võimalus tundub täpselt sulle."

Aventi sõnul ei tohiks õpetajad ja lapsevanemad noori kindlasti naeruvääristada. "Pigem küsida, miks sa nii arvad, kust see info tuleb, miks sa seda usud, kust võtab selle info sinu poolt jälgitud suunamudija. See "miks"-küsimus on kõige olulisem, et panna noort mõtlema selle peale."

"See on keeruline, aga mingisugune teadlikkus peaks olema, millised on parasjagu sotsiaalmeedias levivad trendid ja ohud. Õnneks seda eestikeelses meedias ka päris palju kajastatakse, aga me ise President Kaljulaidi fondis oleme proovinud suunata tegevusi just õpetajatele, sest oleme oma kogemusest kuulnud tagasisidet, et õpilased väga tahavad nendest teemadest rääkida ja õpetajatel jääb tihti just teadmistest puudu," lisas Avent.