"Juliuse kuueaastase lugemiskoera staaži jooksul on meie käest kõige rohkem küsitud, kas lugemiskoer oskab lugeda, sellele ma vastata ei oska," muheles abi- ja teraapiakoerte ühingu koeratiimi liige Karin Golubev.

Lugemiskoerte programm on Eestis juba kümme aastat ja selle eesmärk on aidata lapsi, kes pusivad lugemisega ja kellel jääb vajaka esinemisjulgusest. "Kõige suurem probleem on, et puudu jääb motivatsioonist lugeda ja pole huvi raamatute vastu."

Lapsed valivad endale ise raamatud, mida Juliusega koos lugeda. "Koeraga koos loetakse tund aega, aga seda ei tee üks laps, vaid tunni aja jooksul saab lugeda neli last. Üks laps loeb 15 minutit. Kui sa teed midagi, mida sa üldse teha ei taha, tundub ka üks minut väga pikk aeg," nentis Golubev.

Mõne lapse lugemishuvi motiveerib ka see, et ta saab koeraga pärast mõne triki teha.

"Lapsed loevad oma tempos, kas veerides või pausitades, keegi ei kritiseeri. Julius ei ütle, et loe kiiremini või et sa nüüd tegid vea. Laps loebki vabas õhkkonnas."

Lugemiskoeraks olemises ei ole määrav mingi kindel tõug. "Oluline on see, et ühingus oleme läbinud eksami, et koer võib töötada inimestega. Koer ise peab ka tahtma suhelda, otsib inimestega kontakti," tõi Golubev välja.

Kui võetakse välja lugemiskoera vormiriietus ehk kaelasallike, siis Julius juba teab, et läheb tööle.

Tänavu tegutsevad lugemiskoerad esmakordselt ka suvehooajal. "Mõte tuli sellest, et lapsed ei unustaks suve jooksul lugemist ära. Meil on kolm koeratiimi, ka koerad vahelduvad," selgitas Golubev.

Lugemiskoerte põhiline sihtgrupp on eelkooliealised ja algklasside lapsed. "Koolis ju ikka tehakse veel nii, et pannakse laps kõva häälega klassi ees ette lugema, koer aitab esinemisjulgust treenida."

Kümneaastaseid ja vanemad lapsi oodatakse aga noorte lugemisklubisse.